Karl Soonpää päevik 23. oktoobril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 23. oktoobril 1939 oma päevikusse:

23. okt. Vab. Val. koosolek oli kella 20–1.30. [Sõjaminister Nikolai] Reek teatab, et venelased tahaksid Karavani sadama asemel saada Vene-Balti sadamat Koplis. [Välisminister Ants] Piip: Kas ei muutu seal venelastel liiga mugavaks ja 2 aasta pärast nad ei lahku? Kas nad viimati ei taha sinna seadida ka patareisid? Mina: Üleviimine paistab olevat ka meie huvides, kuna Kopli kaugemal. Sel puhul venelastele vastu tulles peaks aga kindlamalt määritlema, mis mõista "cтоянка" [seis(ukoht)] ja "снабженiе" [varustamine] all.

Ei ole loomulik ega meie huvides, et madrused nii suurel arvul liiguvad Tallinnas. Koplis see ka veel kardetavam, sest elanikkond seal võiks olla vastuvõtlikum kommunismile.

Paktist peab ausalt kinni peetama; kui meil tuleb arusaamatusi, pole see ka Vene huvides. Meremeeste maal käimiseks peaks juba ette leppima kokku kindlale korrale (lubade alusel). Kui antakse ka Kopli poolsaare ots, võib kergesti kerkida Piibu poolt kardetud Vene soov patareide järele.

Tupits: Peab kindlam vahe tõmmatama, ei või segi lasta. Reek: Tema arvates soov seniitpatareide järele õigustatud. Kui aga mitmelt poolt vahelhüüetes vastu räägitakse, lubab selle vastu olla.

Linnas käimises ei näe ta väga suurt hädaohtu: madrused peavad hästi ülevel. Meie rahvas ise kipub nendega juttu alustama riskantsetel teemadel. Ainult üks madrus olevat hirmutanud Amost, et kui ta odavamalt täna ei anna, homme tulevad ja võtavad nad ise. Assor: Laevadel palju erariides isikuid. Ka need käivad maal. Disputeerivad meie töölistega poliitiliste küsimuste üle. Peaks piir tõmmatama.

Kogerman: Olen teinud korralduse vene koolile, et nad lõpetaks nähtuse, kus selle kooli õpilased on madrustele cicerone'deks [giidideks]. Kopli rahvas käib ka Karavani sadamas Vene laevade juures. Koplis parem informeeritud olla kõigest, sest see linnast kaugemal ja eraldatum.

Oidermaa: Madrused väga viisakad ja vaatavad meile alt üles – pole hädaohtu. Uluots: Kopli palju sündsam. Kui seadida 1 post Tehnikainstituudi torni, sellel ülevaade tervest poolsaarest. Ka eraldama peab ja sääl kergem. Isegi võimalikud kahekordsed postid – meie ja nende oma. Patareisid ei saa lubada. Nii ka otsustatakse põhimõtteliselt nõustuda sadamate vahetusega.

Sisepoliitilistest küsimustest informeerib Jürima. Märgata elevust pahempoolsete vaadetega inimeste seas. Kahest vene vallast on katsutud Vene vägede sissetulekul tee äärde trügida, politseil aga korda läinud seda takistada. K.[ommunistide] organisatsioonid olid kõik vahepeal välja surnud – nüüd märgata katseid organiseeruda.

Selle vastu võitlemiseks kaks teed: kas lasta asi kaugele areneda ja siis korraga puhastada 12. tunnil või asi likvideeruda eos. Tema pooldab viimast meetodi. Nii on Dr. Hion Tartust saadetud Paidesse, sest ta on Tartu töölisi ässitanud. Organisatsioonidest on kõige pahempoolsem Tekstiiliühingute liit. Selle juhatus tagandatud. Suur osa töölisi aga praegu lojaalsed.

Tegutseb N[eeme]. Ruus ja teised Andreeseni grupi mehed. Tulnud ka märgukirju presidendile ja peaministrile. Seal nõudmisi ja ka lõpuks veike ähvardus. Ruus aga ise talitanud seni nii, et Rkl. tõkestamiseks vähe faktilist materjali.

Peame kõik kihid tõmbama koostööle. Senni oli viimastel aegadel politsei peatähelpanu sakslaste ja kodanlise oppositsiooni tegevusel, nüüd on tema korraldus see juhtida k. kalduvustega ringkondade tegevusele. Ka on ta teinud korralduse jälle üles seadida tänavatel politsei postid. Kask: Suur osa tööliskonda lojaalne. Tuleb reforme ette võtta. Neil maminiga [majandusministriga] selles asjas kokkuleppeid.

Assor: Simin. [Siseminister] valinud õige meetodi. Endistel alustel ei saaks praegu kr-sead. [kriisiseaduse] alusel protsesse läbi viia, sest oleme Venega sõpruses. Sepp: Käsitatud palliatiivid muidugi tarvilikud. Peame aga seltskonna mobiliseerima. Venes on juba kraed kaelas, Saksas tehakse märkusi hästi riietatud isikute kohta – need maad arenevad teineteisele ligemale.

On ka veel küll üks kontseptsioon: Saksa sõjavägi kõrvaldab Hitleri ja Ribbentropi , teeb läänes rahu ja marsib ida vastu. (K. P. peab seda võimalikuks.) Aga olgu kuidas on, mõlemates maades rahvas organiseeritud. Meie pole aga sel alal suurt saavutanud möödunud 5 aasta jooksul.

Nüüd peaks propagandaminister tegevusse astuma. Looma ideoloogia ja loosungid ja asuma masse organiseerima. Kui vaja, anname talle 100 agitaatorit, aga see peab tehtud saama. Ka reformid tarvilikud – nüüd peab tööstur andma ja see, kellel on.

Piip: Tunnen, et meie ei saa vanade meetoditega läbi. Peame masse organiseerima, nagu tehakse seda terves ilmas ja tegid ka meie vapsid. Peab kasutama neid väikseid šansse, mis meile praegune aeg pakub. Vana erakondade süsteemi praegu ei saa üles äratada. Võimu ei või lasta minna uulitsa kätte. Mäletan Venemaad 1905., 1917. ja 1919. aastal ja nägin, kuidas lugu seal lõppes. Tuleb kasutada Moskva keskvalitsuse abi.

Rääkisin Sauerweiniga. Ka tema arvab, et Moskva meil riigipööret praegu ei kavatse – ta tahaks minna tulevasele rahukonverentsile võimalikult vähekoormatuna ja vabade kätega.

Sotsialistidega rääkisin ka. Ütlesin, et kui hakkate segadusi sünnitama ja mängime võimu käest, siis ka teie nahk on turul nagu minulgi. Nad ütlesid, et nende arvates on nemad just esimesed, kellel tuleb kannatada. Vabaduse alguses oli meil loosung maareform, tarvis leiutada midagi selle väärilist. Sotsiaalreform. Oleme rahvussotsialistid, küll mitte Saksa mõttes.

Tupits: Ajakirjandust peaks jälgima. "Päevaleht" nõuab avalikult arenemise võimalust erinevuste suunas. Mis 5 aasta jooksul sündinud, sellest ei saa päris mööda minna – kui sedagi, mis tehtud Isamaaliidu poolt, poleks olnud, siis oleksime organiseerimise mõttes päris lagedad. Reek: Tarvis lühikesi loosungeid. Prantsus revolutsioon tehti 3 sõnaga. Neonatsionalismus. Politsei postid tarvis välja panna.

Uluots: See, mida kuulsin, annab julgust. Tarvis see kõik ellu viia ja kiiresti.

Nimetusi välisministeeriumi alal: Leppik – edasi Rooma, Markus – Budapesti, Varma ajut. ministeeriumi juurde. Müllersonile agrement nõutada Berliini, Varmale – Helsingisse. Selter nimetada alaliseks esindajaks Genfi. Kask: Tänan, et välisminister meeldiva erinevusena endisest ka valitsust oma kavatsustest informeerib.

Öpik saadeti Berliini kiiresti ja sundkorras. Selter küsis omale agrementi Berliini. Parem oleks, kui tema nimetamine Genfi ei sünniks paari ligema nädala jooksul – see tooks arvustust ja oodiumi [odium = ld 'vihkamine', siin 'hukkamõistmine'] uuele valitsusele. Tuleks enne Šmidtilt [Schmidtilt] nõusolek nõutada, et ta sellest ülesandest loobub. Piip: Kaski soov taktiliselt õige ja sellega tuleb nõustuda, kuigi Selter soovis, et tema nimetamine sünniks õige pea. Nii ka jääb. Sepp:

Peaministriga läbi rääkides kavatsen seadust, et need ettevõtted, kust juhatusliikmete enamus lahkunud, nii et juhtimine nõrgaks jäänud, võetakse riigi hooldamisele negotiorum gestio [omanike nõusolekuta endale võetud volituste] alusel. Kõik pooldavad seda, paluvad aga redigeerida nii, et ei jääks kassiauke.

Sepp: Frohwein on rohkem lahkuvate baltlaste kui Saksa riigi huvide kaitsja. Piip: Prantsuse ja Inglise poolt on võimalik protest sakslaste väljalaskmise vastu, sest see suurendab Saksa majanduslist kandepinda ja annab sõdureid. Muidugi saab neid mõtteid pareerida.

Uluots: Sakslased viivitavad ülekolimisega. Oleks hää, et Sepp neile protesti võimaluse teeks teatavaks ja soovitaks neil rutata takistuste vältimiseks.

Kogerman: Sakslased katsuvad heategevate seltside varasid eneste käes alles hoida. Osa kultuurväärtusega esemeid kingitakse liikmetele ja katsutakse nii välja šmugeldada (näit. raamatud). Kas ei saaks simin ja mamin takistada.

Jürima: Seaduslikud võimalused piiratud. Simin jälgib, et siis, kui juhatusliikmed läinud, käppa peale panna. Kui liig vara peale hakata, mõtlevad uusi võtteid välja ja enne väljakolimist ajavad kõik asjad siledaks.

Tupits: Minu juures käis paar esindajat-mõisnikku. Tahavad 2000 tõulooma välja viia. Mina – vastu. Lubavad loomad maha tappa!

Tulen koos Randmaga kodu. Küsin, millele Kask vihjas, kui arvas, et Selteri nimetamisega paar nädalat viivitataks, kuni mõningate asjaolude selgumiseni? Mis asjaolud need on? Randma: Mõnelt poolt nõutakse Selteri kohtu alla andmist. Mina: Süüdistus? Kas majanduslised asjad?

Randma: Need ka, aga ka tema seadusevastane asjaajamine välisministeeriumis, kus ta kellegiga nõu ei pidanud ega Vab. Val. ei informeerinud. Mina: Kes teda toetab? Kelle nõjal seisab? Randma: Noor Päts. Tema algatusel läks kevadel ka Sepa jalgealune tuliseks.

Kui mõtlen Selteri lugu: Tark inimene, tahtejõuline, otsustaja. Aga on puudunud midagi – nimelt usaldatavus – ja kõik need head omadused ei aita. Praegu val. ringkondades üks põlastatavamaid mehi. Kui ta oli veel valitsuses, ei räägitud talle palju vastu. Nüüd aga on kolleegid pääsenud nagu surve alt ja keegi ei kannata teda.

Tänase koosoleku järele on minul üle hulga aja jälle tunne, et V. V. tahtmised sisepoliitika alal on ausad ja otsekohesed. Vastupidiselt E.[enpalu] aegsetele vigurdustele äratab see jälle usaldust ja see peaks olema praeguse val. suurimaks toeks ta raskes töös. Kuigi ajad on rasked, pole ammu enam nii kerge tundega tulnud Toompealt.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: