Karl Soonpää päevik 28. oktoobril 1939. aastal
Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 28. oktoobril 1939 oma päevikusse:
28. okt. Kõlistasin [majandusminister Leo] Sepale ja palusin teda midagi võtta ette nähtuse pidurdamiseks, millest eila rääkis [August] Merits. Ta lubas saata kedagi järelpärima Põhja puupapivabrikusse, sest seal olevat kirjutatud kellegi nimele kohustus 100.000 kroonile. Ütles, et see nähtus talle olevat olnud teada.
Vab. Val. koosolekul, mis algas kl. 12, Laidoner arvas, et ei maksaks olla liiga streng [range] sakslaste kraami kontrollimisel, või kui ollakse, siis ei maksaks sellele teha ajalehtedes reklaami. Sepp seletab, et [Saksamaa saadik Hans] Frohwein on rohkem lahkujate kui Saksa riigi huvides tegev.
Venelastega on olnud vahejuhtumisi. Üks tunnimees on tulistanud meie kodanikku Läänemaal. Öösi olevat tulistatud Vene autotransporti, mis liikus Risti jaamast Haapsalusse. Naljakas juhtumus Haapsalus. Venelased keskööl kõlistanud meie kohalikku staapi, et ühes majas, kus nende sõjavägi sees, olevat peidetud põrgumasin. Meie meeste kohale ilmudes selgunud, et tegemist puukoiga.
Asjaajamine liiga aeglane. Teade tulistamise kohta jõudnud meile teatavaks ligi 40-tunnilise vaheaja järele. Ka ešelonid hilinevad. Kui meie poolt sellele tähelepanu juhitud, hakkanud venelased naerma, seletades, et ka reisirongid ja ekspressid neil hilinevad, mida siis nõuda ešelonidelt.
Enne Eestisse tulekut seletatud vägedele, et nad lähevad nüüd ühte maailma rikkamasse maasse. Mis nad seal näevad, on tingitud heast tööorganisatsioonist ja stahhaanovštšinast. Kui Vene selle läbi viib, siis võimalik ka neil nii elada.
Õhtu minu pool Derrik, Sikkar ja Valentin.
Ajaloolane Küllo Arjakas: Baasideaja algetapil olid osapooled vastastikustes suhetes viisakalt diplomaatilised ja korrektsed. Esile tulnud probleeme püüti igati lahendada vastastikku mõistvas stiilis. Aga esines ka paar tõsisemat vahejuhtumit.
26. oktoobri hilisõhtul kell 22.45 peeti Läänemaal Asuküla vallas teel koju kinni kohalik elanik Jaan Otsa. Ta peatus venekeelse hüüde peale, ehkki ta keeleoskamatuse tõttu asjast täpselt aru ei saanud. Vaatamata seismajäämisele järgnesid hüüdele püssilasud ja seejärel pani Jaan Otsa jooksu. Kokku tulistatud kuus-seitse lasku, aga ükski kuul ei tabanud. Jaan Otsa teatas juhtunust politseisse ja pärast keskööd tulid asja uurima Saare-Lääne sõjaväeringkonna valveohvitser ning kohalik konstaabel.
Samal 26. oktoobril olevat Nõukogude sõjaväelaste väitel teel Haapsalust Risti jaama ühe väikese asunduse juures tulistatud Nõukogude autokolonni. Eesti politsei korraldas järgnevail päevil põhjaliku juurdluse: kuuli jäljed leiti ühel autol, ehkki Nõukogude väejuhatus kinnitas, et tulistati autokolonni.
Sündmuspaiga lähedal kuulati üle 75 inimest, aga neist keegi ei olnud laske kuulnud. Kuuliaukude ja ümbruskonna uurimisel jõudis politsei järeldusele, et nimetatud piirkonnas ei saanud kolonni laskmist toimuda ning ilmselt peeti automootorite mürast tekkinud helisid ekslikult laskudeks.
27. oktoobril kell 21.30 tehti Nõukogude sõjaväelaste taotlusel ülevaatus Haapsalus Väike-Liiva tn 6 asuvas hoones. Hirmunud punaväelased olla kuulnud seina seest põrgumasina kella tiksumist. Ülevaatusel tuvastati, et tegemist oli puukoiga.
Samas on huvitav, et Soonpää ei märgi oma päevikus, et just 28. oktoobril päästsid Eesti laevad Jüri Vilms ja Tasuja lahti Tallinna lähedal Paljassaare juures madalikule sõitnud Nõukogude allveelaeva, kusjuures päästetööd vältasid tormisel merel pikki tunde. "Stahhaanovštšina" all pidasid Nõukogude sõjaväelased silmas NSV Liidus kaevur Aleksei Stahhanovi nime all algatatud suurejoonelist lööktööliste liikumist, mida Eestis mõistagi ei olnud.
Toimetaja: Kaupo Meiel