Kaitsevägi hakkas vene noortele kohustuslikult eesti keelt õpetama
Kaitsevägi hakkas 2019. aastal kohustuslikult eesti keelt õpetama nendele ajateenijatele, kelle eesti keele oskus on puudulik. Aastas puudutab see ligi 310 ajateenijat.
Kaitseväe pressijaoskonna ülem, major Arvo Jõesalu ütles ERR-ile, et osade ajateenijate puudulik keeleoskus osutus probleemiks, kuna õppused, aga ka näiteks autojuhikoolitused toimuvad eesti keeles.
"Eesti keele õppe eesmärgid on parandada õppijate eesti keele oskust ja soodustada seeläbi lõimumist Eesti ühiskonda ning kiirendada oma positsiooni tugevdamist ajateenijana. Tõsta õppurite kutsealast, keelelist, sotsiokultuurilist ja kommunikatiivset pädevust. Parandada ebapiisava eesti keele oskusega ajateenijate üld- ja ametikeeletaset," loetles Jõesalu keeleõppe eesmärke.
Kaitsevägi on ajateenijatele ka varem, alates 2016. aastast eesti keelt õpetanud, kuid nüüd on see mitteoskajatele kohustuslik. Eesti keelt õpetatakse praegu Jõhvis Viru jalaväepataljonis, Tapal tagalapataljonis ja Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis, küberväejuhatuses, Toetuse väejuhatuse logistikapataljonis, vahipataljonis ja Kuperjanovi jalaväepataljonis. Hinnanguliselt vajab eesti keele õpet aastas 310 ajateenijat.
"Enne õppe algust viib koolitaja läbi testimise ajateenijate olemasoleva keeletaseme väljaselgitamiseks ja õppegruppide komplekteerimiseks," kirjeldas Jõesalu protseduuri, kuidas selgitatakse välja keeleõpet vajavad ajateenijad.
Koos sõjaväelise sõnavara omandamisega toimub eesti keele grammatika õpe, mis vastab taseme A2 õppekavale. Õpetajad on keeleõppefirmadest nagu Algus OÜ, Fortis Koolitus OÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Keeltekool Sugesto.
Jõesalu hindas ajateenijate senist tagasisidet positiivseks, kahju on avaldatud vaid selle üle, et tundide maht on liiga väike. Keelt õpetatakse ajateenijatele praegu kahel päeval nädalas ja see toimub sõjaväelise õppetöö välisel ajal ehk ajateenijate vabast ajast.
"Toimunud õppe järel võib täheldada, et ajateenijate seas on suur huvi eesti keele õppe vastu. Õppijad tõid tagasisides välja soovi ka jätkuõppeks suuremas mahus kui 40 akadeemilist tundi. Õpilased soovisid rohkem arendada kuulamise ja rääkimise osaoskusi," rääkis Jõesalu.
Aastas kulub eesti keele õppele kaitseväel paarkümmend tuhat eurot. Alates 2020. aastast kulutatakse sellele orienteeruvalt 45 000 eurot, mille sees on nii algõpe kui ka õpe edasijõudnutele.
Toimetaja: Urmet Kook