Helsingis avati hiidkeskus Tripla
Helsingis avati kaupluste arvult Soome suurim kaubanduskeskus Tripla, mis moodustab terviku Pasila raudteejaamaga. Uus keskus võib mõjutada kuni saja tuhande soomlase tarbimisharjumusi ja on samas silmatorkav maamärk.
Kaubanduskeskus Tripla ja Pasila uue raudteejaama tervikuks ehitamine kestis neli aastat ning sellest võttis osa ka hulgaliselt Eestist pärit ehitajaid.
Helsingi südalinnast neli kilomeetrit põhja pool asuvast Triplast saab korrapealt lähim kaubanduskeskus enam kui 100 000 elaniku jaoks, mis paneb pealinna ülejäänud kaubanduskeskused varasemast palju teravamasse konkurentsiolukorda ning mõjutab ka Helsingi kesklinna poode.
Aga kas Triplaga on saabunud ka nii-öelda ajaloo lõpp või jätkub Soome metropolis turgu veel uute kaubanduskeskuste jaoks?
Aalto ülikooli professor Lasse Mitroneni sõnul on uutele keskustele ruumi veel küll, eriti tulevikku vaadates.
"Helsingi piirkonnas kasvab elanike arv 10 000 inimese võrra aastas ning uued elanikud on tihtipeale nooremad inimesed. Nii et kaubanduskeskustele paistab tulevikuväljavaateid küll.
Iseasi on, kas on vaja ehitada uusi keskusi. Võib-olla hoopis laiendada olemasolevaid ja muuta need niinimetatud hübriidkeskusteks, kus on nii äri- kui ka avaliku sektori teenuseid?" rääkis Mitronen.
Kõigis Soome kaubanduskeskustes kokku on aastane külastajate arv umbkaudu 400 miljonit ning nad kulutavad seal 6,5 miljardit eurot.
Nendest hiiglaslikest arvudest hoolimata tuleb arvestada sellega, et kaubanduskeskuste hulk on 30 aastaga viiekordistunud. Viimasel ajal on hakatud rääkima juba turu ülekuumenemisest.
Näiteks investeerimisfond Treviani direktor Reima Södervalli sõnul suhtuvad investorid teemasse üha kriitilisemalt ning hindavad üha enam, kas kaubanduskeskust on päriselt vaja.
Tripla üks eelistest teiste ees on paiknemine rongi-, trammi- ja bussiliikluse sõlmpunktis. Lisaks toob see ühekorraga paljud seni puudunud teenused 10 000 elanikuga linnajaole ning 30 000 Pasila linnaosas töötavale inimesele.
Toimetaja: Marko Tooming