Ohtlik taimehaigus viis Räpina aianduskooli õuna- ja pirnipuude hävitamiseni
Räpina aianduskoolis juuriti välja ja põletati ära 3000 õuna- ja pirnipuu istikut, sest puudelt avastati viljapuude bakterhaigus, millesse Eestis suhtutakse sama radikaalselt nagu seakatkugi. Kuigi kool soovis kordusteste, keeldus põllumajandusamet neid tegemast.
Räpina aianduskooli jaoks oli esmaspäev raske päev: õuna- ja pirnipuu istikud tuli üles juurida ja ära põletada. Põhjuseks puudelt avastatud viljapuubakterpõletik.
"Aianduskooli territoorium läheb nii-öelda kaheks aastaks karantiini. Ma ei või paljundada õuna- ega pirnipuu istikuid, samamoodi müüa neid. Samamoodi on osaliselt halvatud õppetegevus," rääkis Räpina aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht "Aktuaalsele kaamerale".
Viljapuubakterpõletik on roosõielistel taimedel leviv haigus, mille levikut ja taimede nakatumist võib võrrelda gripiga: keegi ei tea täpselt, kust see tuleb ja kes järgmisena haigeks jääb.
"Lehed või õied muutuvad pruuniks, tüvedele võivad tekkida haavandid ja väga iseloomulik tunnus on võrsete tippude kõverdumine," iseloomustas põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa haigust.
Kuna Räpina aiandis pole taimedel ühtegi nimetatud probleemi, ollakse seal kindlad, et neil seda haigust pole. Põllumajandusamet kinnitab, et haigust saab siiski määrata üksnes laboris. Vaatamata sellele oli aiandi kindlaks sooviks teha kordusproov.
"Millest millegipärast keelduti, täiesti resoluutselt keelduti ja sisuliselt öeldi, et piisab ühest proovist," pole Roht otsusega rahul.
"See teine proov ei muuda kehtetuks esimese proovi tulemust," põhjendab ameti otsust Riina Koidumaa. "Taimekahjustajate proovide puhul on see tavaline, et kui me ühes proovis selle leiame, siis teises proovis me võime selle leida, aga võime ka mitte leida, sest see kahjustaja, eriti bakter, liigub selles taimes ringi."
Viljapuubakterpõletik on olnud Euroopas laialdaselt levinud haigus, mis seni on õnnestunud Eestist eemal hoida. Alates 2012. aastast on seda diagnoositud vaid kolmel korral ja seetõttu on ka Eesti selles suhtes kaitstud piirkonna staatuses. See tähendab, et siia sisse toodud taimed on rohkem kontrollitud, samas annab see staatus Eestile teiste riikide ees ekspordieelise. Selleks, et staatust hoida, suhtutaksegi haigusesse väga radikaalselt.
"Analoogia võib tuua seakatkuga: kui seal on üks haige siga, siis hävitatakse terve farm. Põhimõtteliselt taimemaailmas on see sama," ütleb Koidumaa.
Lisakas Räpina aianduskoolile leiti see haigus tänavu ka Juhani puukoolist ehk Plantexist, kus läks hävitamisele üle 25 000 istiku.
Toimetaja: Merilin Pärli