Analüütikud: Eestis pole säästude pangas hoidmisele vähese riskiga alternatiive
Eesti Panga kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt eelistavad inimesed hoolimata madalatest hoiuseintressidest oma sääste pangahoiustel hoida. Analüütikute sõnul on üks põhjuseid see, et Eesti inimesed on väga riskikartlikud ning vähese riskiga tooteid ei pakutagi kuigi palju.
Eesti pered hoiustavad siinsetes pankades kokku ligi kaheksa miljardit eurot, mida on kümnendiku võrra enam kui aasta tagasi. Ettevõtete hoiused samal ajal veidi vähenesid ja nende mahuks on nüüd 6,7 miljardit eurot.
Ka majapidamiste laenunõudlus pole vähenenud. Eluasemelaenude jääk on 7,9 miljardit eurot ja aastane kasv püsib seitsme protsendi juures. Seejuures on uusi eluasemelaene viimastel kuudel väljastatud veidi enam kui esimesel poolaastal.
Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik ütles, et Eesti inimesed eelistavad oma finantssääste hoiustena hoida, hoolimata sellest, et intressimäärad, mida pangad hoiustele maksavad, on väga madalad.
"Sellegipoolest on hoiuste osakaal inimeste finantsvaradest isegi kasvanud," tõdes ta ja nimetas kolm põhjust, miks see nii võib olla.
Esimesena tõi ta välja Eesti inimeste riskikartlikkuse - investeerimisel ei soovi enamik võtta mingeid riske. Teine põhjus on see, et paljudel ei ole suuri hoiuseid ning raha soovitakse hoida ootamatuteks väljaminekuteks. Kolmandana nimetas Kraavik seda, et vähese riskiga tooteid, mis võiks riskikartlikele eestlastele sobida, eriti ei pakuta.
Avaroni analüüsiosakonna juht Rain Leesi märkis, et hoiuste mahu kasvu taga on üleüldiselt suhteliselt tugev majanduse olukord, kus inimestel on võimalik säästa, aga miks nende raha panga deposiidis istub, on omaette küsimus.
"Kindlasti on üks faktor, et mida selle rahaga peale hakata. Kui vaadata Eesti kapitaliturge, siis need on suhteliselt vähe arenenud. Inimestel ei ole väga palju häid alternatiive, kuhu seda raha tööle panna," tõdes ta.
Lisaks puuduvad Eestis riigivõlakirjad, mis teistes riikides on nii eraisikutele kui ettevõtetele deposiitide alternatiiviks säästmisel.
Swedbanki finantsjuht Anna Kõuts seostas hoiuste suurt mahtu sellega, et palgad kasvavad ning nimetas teise põhjusena samuti inimeste pigem madalat riskitaluvust, mistõttu eelistatakse raha hoida turvaliselt pangas.
"Hoiused ja laenud on täna suhteliselt heas tasakaalus, mistõttu konservatiivselt lähenedes on mõistlik lisaks laenudele hoida piisavat likviidsuspuhvrit," lisas ta.
SEB juhatuse esimees Allan Parik ütles, et eraisikute hoiused on juba pikka aega laenudest kiiremini kasvanud ja see on märk majapidamiste heast finantstervisest.
"Kui kümme aastat tagasi oli laene oluliselt enam hoiustest, siis tänaseks on need mahud võrdsustumas. Eraisikute hoiuste kasvu taga SEB-s on kaks põhjust: üldine palgakasv, klientide juurdevool ja eriti varakamate klientide kiirem hoiuste kasv," ütles Parik.
Toimetaja: Karin Koppel, Huko Aaspõllu