Soome teadlaste müügiloa ettepanek tõstaks oluliselt kütuse hinda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tanklas.
Tanklas. Autor/allikas: PA Pictures/Scanpix

Rühm Soome majandusteadlasi tegi sel nädalal valitsusele ettepaneku, mille abil saaks nende arvates saavutada heitmemäärade vähendamise eesmärgi. Ettepaneku sisuks on seada sisse eriline kütusemüügi lubade süsteem. Idee on toonud Soomes kaasa ka rohkelt kriitikat ning mitmed autotööstuse ja tarbijate esindajad kardavad, et ettepaneku rakendamine tooks kaasa märkimisväärse kütusehinna tõusu.

Soome valitsus on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 vähendatakse Soome liiklusheitmeid poole võrra. Ettepaneku teinud rühma liige, Aalto Ülikooli majandusteadlane Oskari Nokso-Koivisto selgitas, et välja pakutud müügilubade süsteem tähendaks seda, et riik müüks kütusemüüjatele lube, mida on piiratud arv, ning see omakorda vähendaks bensiini tarbimist, vahendas mtv.fi.

"Riik oleks müügilubade omanik ning iga ostetud loa abil saaks müüa liitri bensiini või diislikütust," lisas ta. "Seejärel korraldaks riik näiteks kord kuus oksjoni, kus bensiinijaamu omavad firmad saaksid lubasid osta. Nende lubade arv väheneks aastaks 2030 poole võrra, mis tagaks ka eesmärgi täitmise."

Kui kütusetarbimise vähenemine saavutatakse Soomes muude meetoditega, oleks süsteem tarbetu. Ehk sellisel juhul oleks müügiloa hind null, lisas Nokso-Koivisto. Senikaua aga lisanduks müügiloa hind otse bensiini hinnale.

Mõte on majandusteadlase sõnul ka selles, et müügiloa hind kujuneks turul. "Kui müüja märkab, et lubade arv hakkab vähenema, on ta valmis nende eest ka rohkem maksma, sest ta saab ka tarbijale seda kallimalt müüa."

Küsimusele, mil viisil oleks selline süsteem parem kui näiteks kütuseaktsiis, vastas Nokso-Koivisto, et aktsiisi puhul on selle suuruse määratlemine väga keeruline. "Meil on selge eesmärk, kuhu on vaja jõuda. See on rohkemal või vähemal määral spekulatsioon, milline oleks kütuseaktsiisi õige suurus, et eesmärgini jõutaks."

Samuti ütles majandusteadlane, et kui sellise meetme abil raha riigikassasse korjatakse, tuleb kogutud raha ka kasutada nii, et keegi ei satuks süsteemi tõttu ebaõiglasesse olukorda.

Ettepanek ei tule Soome valitsuselt ning selle rakendamist pole hetkel mingil kujul ametlikult arutlusele võetud.

Idee rakendumine tähendaks märkimisväärset hinnatõusu

Autotööstuste ühenduse tegevjuht Tero Kallio ütles kommentaariks, et valitsusel tuleks teha autode ja kütusepoliitika vallas konkreetseid ja realistlikke samme. Majandusteadlaste ettepanek on tema arvates järjekordne teade, mis suurendab autoomanike seas ebakindlust.

"Kas ma julgen osta seda või toda? Millal tuleb uus, värske ja radikaalne ettepanek?" rääkis ta. "Tuleb meeles pidada, et need on mõttekodade, teadlaste ja ministeeriumide taustadokumendid, mis ei ole valitsuse ettepanekud, mis oleksid saamas seadusteks."

Kallio usub, et äsja välja pakutud süsteem tooks rakendudes kaasa tugeva hinnatõusu.

"Kui me tahame, et see tõesti suunaks tarbijaid jätma sõidud tegemata, mille kaudu kütusemüük väheneks ja seeläbi tuleks 2030. aasta eesmärk lähemale, tuleks kütusehinda märkimisväärselt tõsta. See tähendaks hinnatõusu kümneid sente või isegi lausa 50 senti liitrilt," rääkis ta.

Ka Nokso-Koivisto tunnistas, et hinnatõus tuleks. Süsteemi suurem mõju oleks tema arvates aga pigem suuremate ostude puhul.

"Kui see auto on aias ja hommikul on vaja tööle jõuda, siis ei mõtle, et mis hind seal bensiinijaamas parajasti on. Kuid selles etapis, kus inimene mõtleb, kus ta elab või kus ta tööl käib või millise auto ta ostab, siis see nõuab pikemat vaadet, milline olukord on," lausus ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: