Erik Puura: teadlased peaksid keskkonna säästmisest rääkima huvitavamalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on päevakorral põlevkivitööstusele keskkonnasõbralikumate alternatiivide otsimine ja majanduse ergutamine läbi uute maavarade kaevandamise. Virumaal toimunud põlevkivi keskkonnapäeval ja maapõuepäeval nenditi, et Eestis peavad majandus ja keskkonnakaitse arenema senisest rohkem koostöös, mitte teineteisele vastandudes.

Endise keskkonnaministri, praeguse riigikogu liikme Siim Kiisleri (Isamaa) sõnul on oluline mõista seda, et tänapäeva tehnoloogia võimaldab majanduse kasvu ka ilma keskkonnale tekitatava jalajälje suurenemiseta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väga lihtne on öelda, et paneme kõik kinni. Oleme ühe asja vastu ja teise asja vastu ja kolmanda asja vastu. Kõige tähtsam on öelda, mille poolt me oleme. Kuhu valdkondadesse me investeerime, nii et me saavutame parema keskkonnaseisundi, et me saame väiksemad heitmed atmosfääri, aga selle tulemusena ikkagi meie majandus kasvab, inimesed saavad paremaid palkasid ja kokkuvõttes elu läheb paremaks," lausus Kiisler.

Keskkonnateadlane, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura tõdes, et tööd tuleb teha selle nimel, et anda tasakaalustatud teavet keskkonna ja majanduse faktipõhistest seostest.

"Teadlasi kuulatakse küll, aga kahjuks on nii, et meedias müüvad rohkem äärmused ja kui keegi räägib sellist rahulikku juttu, siis see tundub igavana. Teadlaste kõige suurem ülesanne ongi see, kuidas seda rahulikku teaduslikku juttu ajada nii, et see oleks ka huvitav, sest vastasel juhul kuulatakse vaid äärmuslikke versioone," ütles Puura.

Viimase 15 aastaga 90 miljonit eurot keskonnainvesteeringuid teinud Eesti suurima põlevkiviõlitootja VKG juhatuse liige Meelis Eldermann rõhutas seda, et osapooled oleks erinevatele mõtetele avatud.

"Kui sa tekitad häringuid, siis on mitu aspekti. Esimene on see, kuidas sa saad neid häiringuid vähendada. Teine aspekt on see, et sa pead läbi rääkima kohaliku kogukonna ja omavalitsusega ja ka riigi roll on selles väga oluline. Selge on aga ka see, et ettevõtted teevad tänapäeval väga palju, et oma jalajälge vähendada," sõnas Eldermann.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul ongi just riigi ülesanne selgitustöö eestvedamine.

"Ausus on see, mis peab olema kommunikatsioonis sees. Näiteks maavarade puhul tuleb öelda, mis on positiivne, aga sellega kaasnevad erinevad mõjud. Ja siis peavad riik ja ühiskond otsustama, kas need on meie jaoks aktsepteeritavad või mitte," märkis ta.

Osapooled toonitasid, et muutusi majanduses ei tohi teha järsult, sest siis võivad kokkuvõttes olla tagajärjed loodetust hullemad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: