Karl Soonpää päevik 1. novembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 1. novembril 1939 oma päevikusse:

1. nov. Molotov omas kõnes on järjekordselt alla kriipsutanud Vene siirust Balti küsimustes. Soomele aga tuli ootamata Vene nõudmiste avalikkuse ette kandmine. On isegi esimeses ähmis kavatsetud Moskvasse saadetud delegatsioon teelt tagasi kutsuda.

Kohtan juhuslikult [August] Miljani. Ta algab juttu, et Eenpalu ise kombineerinud enese Riigivolikogu esimehe kohalt ära: pole läinud rahvarinde vanematekogu koosolekule, kuna teda sellest pole aegsasti informeeritud, ja loobunud selle tõttu oma kandidatuuri ülesseadmisest. Ütleb, et see olgu E. õpetuseks edaspidiseks.

Miljan isiklikult näib pidavat seda õnnetuseks. Troostin teda, et las E. näeb ka elu teisest küljest – on nagunii senini tegutsenud ainult Toompea sfäärides. 


Ajaloolane Küllo Arjakas: Eestis rajati lootused rahulikuma tuleviku suhtes vastastikuse abistamise pakti V artiklile, mille kohaselt "pakti elluviimine ei tohi mingil määral riivata lepinguosaliste suveräänõigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklist korda". Kõnelustel Balti riikide esindajatega rõhutasid Nõukogude juhid ja kõrgemad diplomaadid, et NSV Liit peab paktist kinni ega sekku Balti riikide siseasjadesse ning et väited revolutsiooni ekspordist on täiesti põhjendamatud.

31. oktoobril pidas NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees ja välisasjade rahvakomissar kõne NSV Liidu Ülemnõukogu istungil, mida järgnevalt ajakirjanduses väga ulatuslikult tsiteeriti. Molotov rõhutas: "Osutatud vastastikku abistamise paktide eriline iseloom ei tähenda sugugi seda, et Nõukogude Liit end kuidagiviisi segaks Eesti, Läti ja Leedu asjusse, nagu seda püüab kujutada osa välismaa ajakirjandust.

Vastuoksa, kõik need vastastikku abistamise paktid sisaldavad allakirjutanud riikide suveräänsuse puutumatuse ja teise riigi asjusse mittevahelesegamise põhimõtte kindla klausli. [---] Meie oleme selle poolt, et sõlmitud pakte viia ausalt ja täpselt ellu täieliku vastastikkuse tingimustel ning ütleme, et loba Baltimaade sovetiseerimisest toob kasu ainult meie ühistele vaenlastele ning igasugustele nõukogudevastastele provokaatoritele."[1]

[1] Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale. Koostanud Jüri Ant, Küllo Arjakas, Heino Arumäe, Tiit Arumäe, Peeter Vares, Tln., 1991, lk. 75.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: