Karl Soonpää päevik 3. novembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 3. novembril 1939 oma päevikusse:

3. nov. Minu pool käis [Ilmar] Raamot giro't võtmas. Ta arvab, et peaks hakkama looma põllumajanduslist parteid. Vaidlen vastu, sest kui lubada põllumeestel, siis peab kõigil lubama, ja kindlasti tekib siis ka uuesti kommunistline partei.

Ta arvab, et kuigi vahest parteid ei lähe, peaks loodama võimalus riigitruudel elementidel tegutseda rahva seas: Isamaaliidu elluäratamise katsed ei annaks midagi. Arvab, et vahest saaks konventide kaudu mina põllumehe juurde? Tööliste jaoks panna tegevusse [Paul] Telje-taolised mehed, kes 1933. a. tõmbasid töölised kaasa.

Vaidlen viimasele vastu, kuna praegu Telje-sihilised rahvaliigutamised tingiksid vahekordade halvenemist NSVL, võib-olla isegi vahelesegamist sealtpoolt. Ei maksa üldse arvata, et vana võiks muutmatul kujul tagasi pöörduda poliitilisel alal. Konventide kaudu tegutsemine oleks võimalik, kuid nende koosseisud on ühekülgsed. Peaks jõudma [siseminister August] Jürimaga auumehe kokkuleppele, jalule säetama usaldus ja siis ka juba aumehelikult lepet pidama.

Aeg on liiga tõsine, sest võerad väed on riigis sees. Peaks loodama immuniteeti võimalikkude võeraste mõjude vastu. Raamot arvab ka praeguse aja olevat kõige sündsama leppimiseks.

Dr. [Viktor] Hioni kohta ütleb, et see on naiivne inimene. Koosolekul, kus ta väljasaatmist põhjustanud kõne pidanud, olnud ka Tõnisson ja Piip. Need olevat Hioni ülesastumist hääks kiitnud ja pooldanud. Raamot on nende teguviisist ebameeldivalt üllatatud. Ütleb, et Piibu motiivideks on väga sageli olnud omakasu ja honorarihuvid, mis ei sünni oppositsiooni liidrile.


Ajaloolane Küllo Arjakas: Ilmar Raamot käis Soonpää juures, et too käendaks tema laenu uue ja kalli eriti laiade lintidega traktori Deering ostmiseks, mida oli vaja sookuivendustöödeks. Soonpää oli käendusega nõus.

Etteruttavalt – 1940. aasta suvesündmuste järel Raamoti traktor natsionaliseeriti, aga ostu krediteerinud pank tahtis ikkagi Soonpäält raha saada. Alles pikkade kõneluste ja seadusemuudatuste järel pank loobus.

1930. aastate lõpul arutati Eesti poliitilistes ringkondades, kas valitsus peaks lubama taastada 1935. aasta märtsis peatatud (sisuliselt suletud) erakondade tegevuse. Algul loodeti erakondade tegevus uuesti taastada pärast 1937. aastal vastu võetud uue põhiseaduse ellurakendamist.

See põhiseadus jõustus 1. jaanuarist 1938. President Päts ja peaminister Eenpalu pooldasid neil aegadel erakondade tegevuse lubamise edasilükkamist, hiljem viitasid ka üha keerulisemaks muutuvale rahvusvahelisele olukorrale ning kartsid, et erakondlik võitlus võib Eesti ühiskonda sisemiselt uuesti nõrgestada.

Paul Telg kuulus karismaatiliste, energiliste ja nimekate vabadussõjalaste hulka, kes suutsid lühikese ajaga, aastatel 1932–1933, haarata vapside liikumisse kümneid tuhandeid inimesi. Dr Viktor Hion töötas eraarstina, osales alates 1928. aastast vasakpoolses töölisliikumises ning oli vahepeal administratiivkorras välja saadetud teise elukohta.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: