Karl Soonpää päevik 7. ja 8. novembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 7. ja 8. novembril 1939 oma päevikusse:

7. nov. Käisin presidendi jutul ja ta oli vastutulelik. Centumis istusime Merits, adv. Kask ja dr. Johaniga kuni kella ½ 2 öösi (+ 99 a 25).

8. nov. Majanduskomitee koos kell 20.30. Ka siin tundub otsustes rohkem otsekohesust kui eelmise valitsuse päevil. [Eelmine peaminister Kaarel] Eenpalu harrastas ka sellel alal väga keerulisi kombinatsioone. Kuna aga ala oli talle võeras, siis õilsate sihtide taga toetas tihti igasuguste tegelaste huvisid ( Johansoni paberivabrik, Krulli ühendamise asjad j.n.e.), ilma et ta sellest aru oleks saanud. Või sai ta siiski aru?

Seepärast, kuna võtsin alati kombinatsioonide vastu sõna, kukkusin ka enamatel juhtumistel läbi. Isegi paistis, et minu sõnavõtud teda nagu meelitasid kombinatsiooni lõhna kandvates asjades vastasseisukohtadele asuma, kui olid minu omad. Isegi Tsitroni [Citroni] Berliini majade ostu asja ei tahtnud ta otsekohe maha matta, vaid veel kaaluda.

Krulli asi oli ka täna päevakorras – nimelt Krulli ühendamine raudtee peatehastega. Ütlesin, et asjast on kõige rohkem huvitatud Scheeli ringkonnad, kes Krulli taga.

Eelmiste arutluste ajal oli Krulli põhikapital 500.000 kr., omakapitalid natuke üle 1 miljoni, bilans aga üle 5 milj. krooni – seega üle 3/4 võerast kapitali. Niikaua kui konjunktuur on koššer, saab töötada, kui aga tellimised vähenevad ja uusi avansse ei laeku (riigiga seotud hallikaist oli neid üksi ca 1,5 milj. kr.), tuleb raha välja panna vabrikul, ja kuna tal oma kapitale napilt, siis peab pangalaenu katsuma. Investeerimisi oli ju üksinda üle 2 korra rohkem kui oma kapitale.

Ka tehniliselt, kuigi üldiselt sellelt seisukohalt ühendamine vastuvõetav, on siiski iluduse vigu. Näit. ei saavat peatehastest ühendamise puhul pea midagi ümber monteerida Krulli juurde, kuna peatehase sissesead on vananenud ja tarvitamiskõlbulik ainult kohapeal. Krull on ka tuntavaid investeerimisi teinud seoses vedurite ehitamisega – see sissesead võib ligematel aastatel kannatada rakendamise puudust.

Arvasin, et praeguste omanikkudega ei maksaks ühendamise asjus läbirääkimisi pidada – peaks saama pärast odavamalt. Majandusminister kaitseb oma endiseid plaane kuidagi loiult, aga üldiselt ühineb minuga, et praegu ühendamise küsimus päevakorrast ära võtta.

[Siseminister August] Jürima pooldab ka seda täies ulatuses ja ütleb, et riigitellimisi tuleks sealt tagasi tõmmata, siis kiireneks aeg, kus tehniliselt soovitav ühendamine võimalik läbi viia.

Raud tahab tõsta oma ametnikkude palku. Mamin tahab küsimust anda Keskkassasse kaalumiseks kõigi tööstuste kohta. Teemin tahab oma tehniliste jõudude palkade küsimust arutusele võtta ja selleks teha üks alamkommisjon.

Ütlen, et pean äärmiselt hädaohtlikuks praegu palkade küsimust ükskõik mis osas käsitusele võtta: see paneb ametkonna terves ulatuses keema, sest põhjendus – elukalliduse tõus – on olemas.

Tulevase eelarve suhtes ei ole täit selgust – optimismiks aga paistab olevat vähe põhjust. Kui pärast eelarve sunnib kokku tõmbama nii koosseisude kui palkade alal, siis seda valu olen mina siin valitsuses kriisiajal näinud, millega see seotud oli. Ka teemini ei päästaks mõnekümnekroonine ingeneride palga tõstmine – eratööstuses tühjaks jäänud kohtadel on ikkagi palgad kõrgemad ja kes saab, läheb sinna.

Arvan, et palkade küsimuses konservatismus on õigustatud. Jürima pooldab ka seda seisukohta. Ta soovitab teeminil otsida abi ja asetäitjaid vähem kvalifitseeritud tehnikeride hulgast. Samuti rakendada pensioneeritud insenere. Soovitab küsimus otsekohe päevakorrast ära võtta ja mitte seda harutama hakata komisjonides.

Ka [sotsiaalminister Oskar] Kask ühineb selle arvamisega, sest palkadega koos kerkib ka pensionide ja töötasude küsimus terves ulatuses päevakorrale, ja kes seda siis suudab pidurdada? [Peaminister Jüri] Uluots ütleb, et Raua ettepanekud ei või kõne alla tulla. Teemin võiks käia simini soovitatud teid.

Mamin otsustab tsemendi hinda alandada 4.50–4.60 peale pro kott. Samuti usaldusmees sisse panna Kohila vabrikusse. Mina arvasin, et H. Kochilt tuleks võtta tema seletustele allkiri, sest pärast võib ta seletada, et pole tast aru saadud. Uluots arvab, et aktsiate väljaviimise fakt peaks tõendatav olema.

Sellele vaidleb vastu Jürima, Piip , mina – küllalt on kahtlusest seaduse sõnastuse järele. Väljaviimise fakti tõendada läheks vahest harukordsetel juhtudel korda – sünnib see ju salaja kui seadusega keelatud asi – seadus jääks tühiseks.

Eesti Paber otsustatakse sisuliselt likvideerida, sundides vabrikuid mamini korraldusega müüma otsekohe ilma vahemeheta. Seda toetab kaaluvalt Jürima. Koosoleku lõpp ½ 1 öösi.

Uluotsa juures on käinud K. Scheel. Ta on kahelnud sundjuhtimise seaduse asjus. Tema teada jäävat sakslaste ettevõtetes juhid kohale. Tema isiklikult ka niikaua, kui tegutseda saab ja takistusi ei tehta.

[Majandusminister Leo] Sepp ütleb, et Scheel mehkeldavat Völkertiga, et usaldusvalitsuse rahad ei pandaks mitte Eesti panka, kus nad protsente ei kannaks, vaid tema panga kaudu juhitaks Saksa ettevõtetesse. Uluots oli Scheelile öelnud, et kui aktsiad ja juhatused kohale jäävad, siis pole ka sundjuhtimise seadust karta.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: