Karl Soonpää päevik 13. novembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 13. novembril 1939 oma päevikusse:

13. nov. Vab. Val. koosolek kl. 17–1 öösi. Seaduste redaktsiooni juures läheb hulka aega kaotsi, kuna [peaminister] prof. Uluots peab suurt lugu red. juriidilisest täpsusest. [Siseminister August] Jürima: soovitav teha üks kommisjon peaministri eesistumisel, kes seadused ja määrused varem läbi vaataks, et mitte viita suure koosoleku aega. See mõistlik ettepanek aga jääb kuidagi vastu võtmata.

Venelaste üüri ja maarendi küsimustes paistavad arvamised muutunud olevat eelmise koosolekuga võrreldes: odavamaid hindu pooldavad [kindral] Laidoner, [välisminister Ants] Piip , [sotsiaalminister Oskar] Kask, [minister] Oidermaa, [haridminister Paul] Kogerman ja vist ka [majandusminister Leo] Sepp , kuna "cxoдная цъна'd" [sobivat hinda] tahavad niisuguseks määrata, et see ka meie kodanikke rahuldaks, [sõjaminister Nikolai] Reek, [siseminister August] Jürima, [põllutööminister Artur] Tupits ja mina. Lõpuks otsustatakse siiski kauplemise aluseks võtta Reeki poolt esitatud kommisjoninormid.

Saksa küsimuses on arvamised meie kommisjoni ja sakslaste vahel mitmes küsimuses lahku läinud ja nüüd val. ühineb üldjoontes meie kommisjoni seisukohtadega.

Lahkuminekuid tekitab küsimus, kas lubada Treuhänder'ile aktsiaid üle anda ka pärast 2-nädalast tähtaega. Seda pooldab Sepp , kuna meie aktsiaseltside seaduste järele peakoosolekust võib osa võtta ainult aktsiaomanik, Treuhänder aga seda ei oleks.

Nii muutuksid aktsiad nende käes ainult väärtpaberiteks, mitte aga ettevõtte juhtimise abinõuks, ja võiks arvata, et nende huvi seetõttu langeks aktsiate suhtes ja saaksime nendelt aktsiad ära osta hääde kurssidega ja pikaajalise laenuga. Seda pooldab Jürima.

Piip aga seletab, et kujunenud praksise kohaselt on aktsiaomanik see, kes selle esitab peakoosolekust osavõtuks registreerimiseks. Mis abinõud meil oleks Treuhänder'i poolt aktsiatega varustatud isikute kõrvaldamiseks peakoosolekult? Kui aga Treuhänder hakab vabrikuid juhtima, siis meie sattume vihma käest räästa alla. Pooldan Piipu.

Arvan, et Treuhänder kui varanduste valitseja ei peaseks möödagi hoolitsusest, et tööstuste A/S. juhatused ja organid tegutseda saaks. Seepärast ei suudaks meie vist teostada mamini kava, et Treuh. oma aktsiatega peakoosolekul ei esineks. Küll aga tuleks meil juba ette loobuda osaliselt protokollist ja oma positsiooni nõrgestada.

Ka ei oleks Treuhänder mingi juhul huvitatud aktsiate kiiresti müügist, sest saadud raha läheks ju Eesti panka protsendita arvele kuni transversioonini, mis ikkagi mõeldav pikema aja jooksul, kuna aktsiad selle vastu võimaldaks saada teatavat dividenti – seega teenistust. Tuleks katsuda seada termin, milliseks Treuhänder oma varad realiseeriks. Küsimus jääb lahtiseks. Piipu toetab veel [teedeminister Nikolai] Viitak.

Berliini saadikuks määratakse [Rudolf] Möllerson. Piip ütleb, et agrementi saamine võtnud 3 nädalat aega, sest [endine välisminister Karl] Selter olevat küsinud omale agrementi ja ka saanud. Kas viivitus sellega seotud oli, ei tea. Laidoner nuriseb jällegi, et meie välisaparaati ei pandud liikvele, kui oli kriitiline aeg.

Kask ütleb, et tema teinud korralduse informeerida Londoni ja Pariisi, seda pidanud tegema direktor Kaasik. Nagu ta kuulnud, jäänud see ikkagi tegemata. Päritud ka järele, kas Inglis- ja Prantsusmaa viimati kavatsevad meile kallale tungida? Üldse ei saavat praegu neist asjust pikemalt rääkida, vahest ainult memuaarides.

Küsisin omavahel Kaskilt, miks hirmutab memuaaridega? Oleks väga huvitav neid tema memuaare lugeda. Ta ütleb, et ei saa praegu rääkida, et teda paneb aga imestama, et just Laidoner süüdistustega üles astub: tol ajal olid kõik ähmi täis.

Tupits teatab, et Soome delegatsioon sõidab Moskvast ära, kuna neid lastud 5 päeva oodata, ilma et oleks olnud läbirääkimisi. Ons see sõda? Laidoner ütleb, et täna olnud märgata Vene aeroplaanide elavat liiklust Soome lahe kohal.

W. Freymann olevat Assori teadetel pandud Ida-Preisis juurvilja koristama. Soovitanud Lippingutel ka sõita, aga tingimata Seewaldi kaudu. Põllutöö muidugi nagu ei sobiks latinistile ja filosoofile.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: