Karl Soonpää päevik 14. novembril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 14. novembril 1939 oma päevikusse:

14. nov. Kella 16–20 majanduskomitee koosolek. [Välisminister Ants] Piip tõstab üles ohvitseride kasino ehitamise. Ta ütleb, et see tuleks katkestada või näha ette talle teine ülesanne, näit. haigemajaks. Seltskonnas igasugused jutud. Kust said ohvitserid 1,5 milj. krooni? Piip olevat kuulnud erateel väga kompetentselt isikult, et selle summa olevat keegi isik nende arvele sisse maksnud. See olevat ühenduses sõjavarustuse müümisega Hispaaniale.

Sõna võttes tähendan, et kui kuulsin, et ohvitseridel olevat tekkinud 1,5 m. krooni, tekkis küsimus, kust nad said. Katsusin selgitada. On kindel, et välisminister eksib, kui arvab, et see summa tuli meie vana sõjariistade müügist Hispaaniasse – sellest saadud summad on kõik Riigikaitsefondi sisse maksetud.

Pikemalt ei seletanud, kuigi minul teada, et summa olevat tulnud sellest, et sõjaminister võerastele äridele (muidugi siis kokkuleppel välisministriga?), kes sõjariistu vedasid Hispaaniasse, sihtsadamana lubanud näidata Tallinnat. Selle eest olevat need ärid summe maksnud ohvitseride keskkogu arvele.

Mäletan, et minister Akel kord valitsuses ette kandis, et Prantsuse firma tahaks viia aeroplaane Hispaaniasse, palub aga luba sihtkohana näidata Tallinnat. Pakkus selle eest umbkaudu 200–300.000 krooni. Tookord arvati, et see pole sünnis.

Siis mäletan juhtumisi, kus sõjariistadega laevad tulid Tallinnasse ja siin osa neist välja laaditi ning Kaitseliidu arvel üle vaadati Arsenali poolt, tehes ka veikesi parandusi. Pärastpoole enam niisuguseid asju ei käsitatud.

Nähtavasti tehti seda vaikselt edasi, lubati sihtsadamana näidata Tallinn, laevad käisid vahest siin ära, tasusid selle eest ohvits. keskkogu arvel Pariisis summe, ja juba Tallinnast sõitsid oma laadungiga õigesse sihtkohta. Meie ise ka müüsime kord sõjariistu Jeemeni keisrile!

Muidugi, avalikuks tuleku korral oleks niisugune teguviis riivanud meie rahvusvahelist prestiishi. Valitsuses neid asju ette ei kantud, ja kui tõesti oleks sellest tulnud sekeldusi, oleks süüd langenud kindr. [Paul] Lillile.

Riigikassasse neid summe laekuda lastes oleks Eesti riik formaalselt osa võtnud relvadega salakaubitsemisest, rikkudes nii neutraliteeti kui ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Muidugi võib sellest asjust ka edaspidi veel sekeldusi tulla.

[Majandusminister Leo] Sepp ütleb, et kasiino peaks ehitamata jätma, kuna selle ülevalpidamine läheb aastas maksma 100.000 krooni. Ohv. keskkogu võiks raha laenata riigile, kes maksaks head protsenti, millega ohvitserid võiksid endid hästi sisse seadida.

Tuletan meelde, et kasino ehitustööd on lepingu alusel vennad Edenbergidele välja antud ja vaevalt on võimalik töid katkestada.

Sepp ütleb, et Völkert käinud tema juures, kuna [Saksa saadik Hans] Frohwein tahtnud protestida "U. Eesti" sõnume peale, et Kohilasse määratakse usaldusmees. Sepp ütlend, et Kohila ei peaks neid huvitama, kuna 14.000 aktsiast on sakslaste käes ainult 2300, muud Šveitsis ja mujal. Völkert ütlenud, et H. Koch käib kaebamas.

Sepp: Mis teil Kochiga tegemist? See on Eesti kodanik, kes ei kavatse lahkuda. Völkert öelnud edasi, et nüüd olevat selgunud, et Põhja puupapivabrikute aktsiad tõeliselt kuuluvad ümberasujatele ja nad tulevad Treuhänder'i valitseda. (Šeel väitnud nii Uluotsale kui ka Sepale, et need mitte saksa kättes! Küll tõotanud ta viimasele loajaalset koostööd lõpuks, varem pakkudes P. p. juhatuses ainult kohta eestlasele.)

Kell 21–½ 24 Centumis. Anderkopp, Assor, Talts (– 30 X 50).

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: