Otsepilt Washingtonist: Trump astub teist korda presidendiametisse

Kuigi Eestis on suur puudus kliinilistest psühholoogidest, ei ole nende väljaõpe senini jätkusuutlikult rahastatud. Nii näiteks ei tasu õppuril kutseaasta jooksul olla pikalt haige ega suunduda vanemapuhkusele ning psühhoterapeudiks soovijad peavad olema valmis maksma üle 6000 euro omast taskust.

Üle 40 aasta kostüümikunstnikuna töötanud Mare Raidma meenutas "Prillitoosis", et kõige keerulisem oli töötamine 1980. aastate lõpus, mil poed olid tühjad ning kostüümide jaoks käidi vabrikutes kangajuppe palumas.

NATO liitlased peavad edaspidi rohkem panustama nii Ukraina kui ka enda julgeolekusse, ütles ametist lahkuv USA suursaadik Eestis George Kent "Välisilmale" antud intervjuus. Milliseks kujuneb tulevikus täpselt NATO kaitsekulutuste protsent, pole praegu veel selge, kuid Kenti kinnitusel on ameeriklaste jaoks liitlaste julgeolek jätkuvalt oluline.

Ametisse astuv USA president Donald Trump on teatanud, et Ameerikal "ei ole valikut" ning lubanud asuda läbirääkimistesse leidmaks lahendus, et Tiktok kuuluks 50 protsendi ulatuses Ühendriikide ettevõttele. See lugu on intrigeeriv väga mitme nurga alt, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Kuuse-kooreüraski arvukus on langenud aastaga pea üle terve Eesti, viitavad keskkonnaagentuuri iga-aastase seire tulemused. Epideemia lõpust on siiski vara rääkida ja pikemas vaates peaks mõtlema metsaomanikud endiselt oma metsa häiringukindlamaks muutmisele ja istutama peale kuuskede teisigi puuliike.

Pikaaegne tööstusjuht Siiri Lahe ütles Vikerraadio "Reedeses intervjuus", et Eestis ollakse ikka veel pisut vanamoodsad ja arvatakse, et naine peaks pereelus võtma suurema koormuse enda kanda. Ta rääkis ka tööstusest kui eduka majanduse alustalast, puidu väärindamisest, metsamajandamise olulisusest, põlevkivi rollist ja tuumajaamast.

Mida tihedam ja mitmekesisem linn, seda väiksem on selle keskkonnajalajälg. Tihe äridega pikitud tänavavõrk kutsub jalgsi liiklema, sest kõik sihtkohad on käe-jala juures. Samuti pakub elav tänav jalutava linlase meeltele üllatusi, ütleb Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnauuringute ja -planeerimise kaasprofessor Andres Sevtšuk.

Kui gümnaasiumiastmes on pikki, umbes 75-minutilisi tunde tehtud juba mõnda aega, on üha rohkem koole, kes leiavad, et pikem aeg õppetööks pakub seni tavapärase 45-minutilise tunni kõrval eeliseid ka nooremas kooliastmes. Õpetajale on pikem tund aga suurem väljakutse.