Jutu ajend on Hiina ulmekirjaniku Liu Cixini raamat "Kolme keha probleem" koos järgnenud kahe osaga. Triloogia ise on huvitav, sisaldab palju mõtteainet inimeseks olemise, avaruumi ja ka kogu universumi mõtestamiseks, kuid tiksuma jäi mõte sellest, et raamatus on juba lähitulevikus normaalne tegevus inimese külmutamine erinevateks ajavahemikeks, ka mitu korda. Ärgates on inimene endises vanuses ja seega liigub tulevikku hüppeliselt.

Ka ulmefilmides on tavaline, et astronaudid reisivad uinuvas seisundis, kuigi näiliselt ilma külmutusprotsessita, vaid mingil muul müstilisel viisil elutegevust ajutiselt peatades.

Tekkis mõte vaadata, kuidas selle külmutamisega siis on, kuuldusi inimeste hoiule panekust tuleviku tarbeks on olnud ju arvukalt. Kusjuures, nagu Liu Cixini raamatus kui ka reaalses elus hõlmab külmutamine mitte ainult kogu inimkeha, vaid ka eraldi aju. Vastavast materjalist netis puudust ei ole ja panen loo teksti järele ka valiku allikatest.

Esimene inimene, kes külmutati, oli 1967. aastal James Bedford, psühholoogiaprofessor, kes 73 aasta vanuses neeruvähki suri. Kui praeguste teadmiste põhjal vaadata tema külmutamise aega surma järel ja kasutatud meetmeid, oli see päris primitiivne värk ja lootust tema ärkamiseks ülessulatamise järel ilmselt ei ole.

Inimestel oli aga asja vastu huvi tekkinud ja kui on nõudlus, tekib ka pakkumine. Kogu maailmas olla praeguseks külmutatud umbes 700 inimest. USA-s Arizona osariigis paikneval firmal Alcor on sügavkülmas 234 patsienti ja lisaks on firmal ka 1444 aktiivset elusliiget, kes maksavad liikmemaksu ja ootavad oma aega.

Michiganis paiknev krüoonika instituut pakub sügavkülma majutust 250 kliendile. Euroopas tegutsev Tomorrow Bio hoiab oma patsiente Šveitsis. Ja kokku on huvi saada külmutatud registreerinud kogu maailmas 1500 kuni 5500 inimest. Ajude säilitamise kohta mul andmed puuduvad, kuid ka selle vastu tuntakse kasvavat huvi. Juba aastal 2018 tuli uudis, et praegune OpenAI tegevjuht Sam Altman oli teinud 10 000 dollarilise sissemaksu, et liituda aju külmutamist ootavate isikutega. Siis oli ta järjekorras 25. kohal.

Kui alustada mahult suurema variandiga, riistvara ehk inimkeha külmutamisest, siis selleks on oma tehnoloogia tekkinud. Üldistavalt on kõigepealt tähtis, et asjaga tegelejad oleksid inimese lahkumise juures, kuna tegemist on ajakriitilise protsessiga, mis peab käivituma 15 minuti jooksul alates kliinilisest surmast. Sel hetkel käivitatakse kopsutoetusmehhanism, et hapnikku sisaldava vere ringlust jätkata. Keha pakitakse jäässe ja jahutatakse umbes kümne kraadini.

Seejärel algab vere vahetamine erilahusega, mis toimib nagu bioloogiline antifriis, takistades organismis jääkristallide teket. Seda segu nimetatakse ka klaasistamislahuseks, kuna ta muudab vedeliku inimkehas mitte jääks, vaid klaasisarnaseks olluseks.

Seejärel jahutatakse keha miinus 120 kraadini ja lõpuks asetatakse see pikaajalisse hoidlasse vedelasse lämmastikku umbes miinus 196 kraadi juures. Sellel temperatuuril peaksid kõik keemilised reaktsioonid peatuma.

Kui väiksema mahuga konserveerimist, tarkvarahoidla ehk aju säilitamist vaadata, siis osaliselt on tehnoloogia kattuv. Inimese aju sügavkülmutati esimest korda 2014. aastal. Kedagi ega midagi ei ole seni veel üles sulatatud ja see peaks isegi ohtlikum olema kui külmutamine.

Teaduse arenedes on uusi trikke õpitud ja aastal 2023 ilmus uuring, mille kohaselt õnnestus sügavkülmutatud roti neer edukalt üles soojendada. Seejuures kasutati nanosoojendust ehk organi veresoontesse suunati nanoosakesed, mis raadiolainete mõjul genereerisid soojust seestpoolt, soojendades organit kogu ulatuses samaaegselt.

Nii palju siis tehnoloogiast, kuid küsimärke on palju. Kõigepealt raha. Praeguste hinnakirjade järgi maksab Alcoris keha säilitamine 200 000 dollarit, krüoonika instituudis 28 000, Euroopas paiknevas Tomorrow Bios 220 000 pluss 55 dollarit kuus säilitamise eest. Venemaa KrioRus ja Hiina Yinfeng küsivad 50 000–100 000 dollarit. Aju säilitamine maksab umbes 80 000 dollarit.

Nüüd tekib küsimus, et kui säilitusaeg on inimpõlve või isegi mitme pikkune, siis kas need firmad ise nii kaua eksisteerivad. Saada olevatel andmetel koguvad sellega tegelevad kompaniid liikmemaksudest ja annetustest 2,5 kuni 3 miljonit dollarit aastas. Ehk finantsseis ei ole just hiilgav.

Mis saab siis, kui raha otsa saab? Ilmselt loodetakse püramiidskeemi kombel, et pidevalt tuleb uusi huvilisi peale, aga kas sellest piisab? Ja mis saab külmutatud kadunukestest, kui raha lõpeb? Kas soovitatakse sugulastele, et tulge ja võtke oma lähedane ja hoidke teda või seda ise?

Lisanduvad ka juriidilised küsimused. Kui inimene on külmutatud, siis kas ta on surnud või mitte? Haiglas registreeritakse kliiniline surm ja siis peaks justkui kõik selge olema, jõustuvad pärimisõigused ja muu selline, aga kui kallis kadunuke üles äratatakse, siis kas tal on millelegi õigused? Kas ta võib nõuda endise omandi tagastamist? Ja kes ta siis juriidiliselt on, kui ta kord on juba surnuks tunnistatud? Juriidilisi küsimärke on kuhjaga.

Üks aju säilitamise variant oleks ka aju sisu nii-öelda arvutisse üles laadimine, et millalgi tulevikus see taastada, kuigi pole teada, mis kujul. Pealegi on tegemist tohutu andmemassiiviga.

1984. aastal õnnestus kaardistada millimeetri pikkuse ussikese närvisüsteem, milles oli 304 neuronit. Tollase elektronmikroskoobiga kulus selleks kümme aastat. 2024. aastal püüti taasluua kuupmillimeetri suurust inimaju kudet. See lõigati viieks tuhandeks siiluks ja kokku oli seal 1400 terabaiti andmeid.

Kogu inimajus on umbes 80 miljardit neuronit ja kaks korda nii palju gliaalrakke, mis omavahel moodustavad sadu triljoneid sünapse ehk ühendusi. Selle salvestamiseks  on vaja vähemalt ühte, aga võib-olla kahte-kolme eksabaiti ehk miljardit gigabaiti andmemahtu. Seni suurimas datakeskuses on seda ruumi umbes poole eksabaiti jagu. Eraldi teema on ka teadvus ja kas see ka taastub.

Ennustuste kohaselt saaks aju sisu säilitamine teoks alles aastal 2125. Võib-olla...

Viited lugemishuvilistele

• Afterlife: freeze and upload | Eurozine
• NSCEB-BCI-Issue-Paper-Final.pdf
• The End of Death as We Know It? - Freethink
• The Science of Cryonics Can We Really Freeze Ourselves and Come Back to Life - discoverwildscience
• Forget the Full-Body Freeze. The Next Big Trend in Longevity Tech Is Brain-Only Preservation
• Is this the $200,000 ticket to cheating death?
• The Cryonics Institute – A Second Chance at Life
• Cryonics and Life Extension: Science vs. Science Fiction - Pierre Health
• What Is Cryonics? Freezing Humans for Future Revival - ScienceInsights
• Can Humans Achieve Immortality? Latest Scientific Advances in Longevity & Lifespan
• Will It Ever Be Possible to Live Forever: What Science Says - ScienceInsights
• Will Cryogenics Ever Be Possible? A Realistic Look - ScienceInsights
• The Science of Frozen Heads: How the First Cryonic Brains Will Rise Again
• Is Cryostasis Real? Why Revival Remains Impossible – ScienceInsights