

Aastavahetusel oma töö Euroopa Kontrollikoja liikmena lõpetanud kunagine peaminister ja riigikontrolör Juhan Partsi jättis Vikerraadio saates "Reedene intervjuu" avamata, kas ta naaseb aktiivselt Eesti ühiskondlikku ellu, kuid kommenteeris sellele vaatamata Eesti ja Euroopa transpordi-, energia- ja rohepoliitikat. Enda kohta ütles ta, et plaanib saada paremaks inimeseks.
1. aprillil saab kolm aastat ajast, kui jõustus apteegireform, mille eesmärk oli muuta apteegid sõltumatuks hulgimüüjatest. Kolmele aastale tagasi vaadates leidub aga kahesuguseid arvamusi selle kohta, kas reform siis õnnestus või mitte.
Euroopa Nõukogu rahapesu vastase võitlusega tegeleval komiteel Moneyval oli etteheiteid Eesti e-residentsuse programmi kohta. Rahapesu andmebüroo juhi Matis Mäekeri sõnul puudutasid põhilised etteheited e-residendi staatuse andmise taustakontrolli meetmeid ning Eestis loodud ettevõtte mujal riigis kasutamise riskide maandamist.
Rahvusringhäälingule teadaolevalt kaalub Eesti võimalust toetada Ukrainat muuhulgas ka 155 mm kassettmürskudega. Mitmed lääneriigid vaatavad kobarmoonale viltu ning on selle kasutamisest loobunud, öeldes, et see ohustab tsiviilelanikkonda. Eesti on seda moona pidanud tõhusaks vahendiks ülekaaluka vastase vastu.
Reformierakonna juht Kaja Kallas ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme vaidlesid neljapäeva õhtul ETV saates "Esimene stuudio" julgeolekuteemadel. Nii Kallas kui Helme ütlesid saates, et valimistel on just nende erakonnad need, kelle vahel valida.
Kuigi kauaoodatud koroonaravim Paxlovid on jõudnud apteekidesse, jääb Eesti koroona suhtes ettevaatlikuks, sõnas töö- ja tervishoiuminister Peep Peterson. Siiski ei saa koroonat määratleda enam uudse ja ohtliku nakkushaigusena, ütles minister.
Kuulivestid Jaapanist, miinipildujad Iraanist, suurtükimürsud Pakistanist ning tankid Marokost. Ukrainale saabub relvastust ja varustust mujaltki kui vaid NATO või Euroopa Liidu riikide varudest.