


Tallinna linnapea Peeter Raudsepa sõnul on 27 000 eurot maksev Tallinna reaalkooli uue hoone õpetajate toa kapp näide ebamõistlikust rahakasutusest. Hoone arhitekti Johan Tali sõnul peaks kapi asemel rääkima aga hoopis sellest, miks reaalkooli uus hoone kallines 22 miljonilt 30 miljonile eurole.

Venemaa telekanali Rossija-1 endise uudistesaate peatoimetaja Dmitri Skorobutov sõnul koostatakse alates 2011. aastast president Vladimir Putini jaoks eraldi uudistesaateid, mis maalivad presidendile tegelikkusest ilusama pildi.

Venemaa peab oma kaotuste katmiseks Ukraina sõjas igakuiselt suutma värvata 30 000 uut sõdurit, ent viimased suured värbamiskampaaniad seda eesmärki täita ei ole suutnud. Suured kaotused mõjutavad aga mitte ainult sõjategevust, vaid ka majandust.

Pühapäeval möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Ajaloolased on aastatepikkuse arhiivitööga tuvastanud tuhandete ohvrite saatust ja täpsustanud ellujäänute arvu. Ühtlasi lükkab töö kindlalt ümber propagandamüüdi küüditamise sõjalisest hädavajadusest ja kinnitab Stalini režiimi eesmärki hävitada äsja vallutatud riikide rahvuslik eliit.

14. juunil möödub sada aastat ühe meie meeldejäävaima telediktori, toimetaja ja reporteri Endel Sõerde sünnist. Teletööst vabal ajal tegutses ta aktiivselt allveespordikohtunikuna, tundis suurt huvi allveearheoloogia vastu ning on teadaolevalt esimene eestlane, kes akvalangiga sukeldus.

Rein Taagepera otsib arvude tagant mõtet ja tänase maailma tagant aastatuhandete pikkuseid mustreid. 93-aastase kvantitatiivse politoloogia teerajaja hinnangul on maailm jõudnud üleminekuaega, kus tarbimisusk põrkub planeedi piiridega, tehisaru tormab pimesi tundmatusse ja rahvusriigi võivad asendada uued üleilmsed võimuvõrgustikud.

Laulja ja muusik Eleryn Tiit rääkis saates "Heli nälg", et juba lapsena lõõritas ta kogu aeg, aga toona laulis ikka päris halvasti. Tiidu sõnul on midagi looduse poolt küll kaasa antud, aga suurem osa on tulnud ikka kõva töö ja suure vaevaga.

Sisseastumiste süsteem SAIS on valmis ja võetakse järgmisel aastal kasutusse, ütles haridusminister Kristina Kallas "Reporteritunnis". Samuti on kavas kaotada eesti keel teise keelena riigieksam, et eesti keele eksamit teeksid - küll eri tasemetel - kõik õpilased sõltumata emakeelest ühel ajal. See muudab eksamite ajakava paindlikumaks.