Kuigi OECD õpitulemuste uuringu (PISA) põhjal on vaid kolme arenenud riigi 15-aastased Eesti lastest tublimad, muutusid nelja aastaga Eesti põhikooliõpilaste matemaatika- ja funktsionaalne lugemisoskus kehvemaks. Õpetajad näevad selle taga eeskätt pandeemiaga kaasnenud kaugõpet, ent oma roll võib olla ka kvalifitseeritud õpetajate puudusel.
Euroala keskmine kodulaenu intressimäär oli oktoobri seisuga 3,91 protsenti, Eesti keskmine oli samal ajal 5,84 protsenti ning veel kõrgem on intressimäär vaid Lätis ja Leedus. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on põhjuseks asjaolu, et siin regioonis kasutatakse enamasti euriboriga seotud laene.
Inflatsioon ja kultuuritarbimise kallinemine muutuvad majanduslikult kehvematel aegadel tavapärasest veel valusamateks teemadeks. Kui palju on kultuur kallimaks läinud ja millised on võimalused edaspidi?
Kas helded toetused ja riigitöötajate massiline koondamine on see, mis viib majanduse tõusule? Vaevalt. Plaan Eesti majandusele ei saa olla riigi ukaas, vaid peab põhinema põhimõttel, mis on Eestile seni edu toonud: see peab andma ettevõtjale vabaduse ja võimaluse läbi lüüa, kirjutab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all NATO kaitsevõime. Võimaliku sõja teema ei ole NATO-s ega Euroopas enam tabu, Ukraina sõda on aga välja toonud Euroopa nõrkuse kaitsealases valmiduses, märgib Tiido.
Kuigi Ukraina vastupealetung ei ole vastanud ootustele, on Kiievi väed suutnud üht-teist saavutada, neist tähtsaim see, et Venemaa Musta mere laevastik suudeti tõrjuda idakalda poole, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.
Vanemahüvitise praeguse korra võimalik muutmine peaks põhinema teaduslikel argumentidel, mitte ainult poliitilisel diskussioonil, ütles Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur. Ta rõhutas ka, et reformiga ei peaks raha süsteemist välja viima, vaid seda võiks selle sees ümber jagada.
Eesti ajalookirjutust kammitseb nii rahvuslik eelhäälestus kui ka inimeste vähesus, leiab hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud ajaloolane Marek Tamm. Samas tuleks tema sõnul kodumaise ajaloo uurimise piire nihutades vältida võõrastest kontekstidest pärit probleeme ja teemasid.
