Itaalia loodab Euroopa Liidu taasterahastu toel majandusele uue hoo sisse anda. Selles, kui edukaks see kujuneda võib, on analüütikud aga eri meelt. Võtmeküsimus on reformid.

Venemaa kasutab oma turiste välisriikide mõjutamiseks - praegu on näha, kuidas sisuliselt on peatunud Vene puhkajate lennud Kreekasse ja Bulgaariasse, mille suhted Moskvaga on halvenenud, kirjutab väljaanne Euractiv.com.

Kuuel jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile eelneval nädalal kirjutab ERR-i spordiportaal pikemalt ühest EM-il mängivast persoonist. Viimasena vaatleme poolakate väravamasinat ja rahvuskangelast Robert Lewandowskit.

Soomlased ei saa aru ja ei ole nõus aru saama, kui paljusid eestlasi nende otsus pendelrände kinni hoidmisest puudutab, tunnistab Soomes töötanud ja seal teadust teinud Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. Ta räägib ka sellest, miks on vaja kannatlikkust EL-i idapartnerite toetamisel, et nad Venemaa surve alt välja tuua.

Euroopa erakonnad heitlevad aina enam väärtusküsimuste üle, nagu näiteks üleilmastumine või sisseränne. Eestis on need teemad varjutamas ka seni esiplaanil olnud rahvusküsimust. Erinevalt Lääne-Euroopast, pole klassivõitlus ning majanduslik ümberjagamine iseseisvuse taastanud Eestis aga kordagi poliitilise võitluse tuumikkonfliktiks olnud, tõdesid teadlased.

Armeenias lähenevad erakorralised parlamendivalimised. Peamine inimesi huvitav teema on mullu novembris kaotatud Karabahhi sõja tagajärjed. Seda on eriti tunda riigi idaosas, kus nüüd kulgeb Armeenia ja Aserbaidžaani uus riigipiir.

G7 riikide kokkulepe üleilmse ettevõtte tulumaksumiinimumi kehtestamiseks ei ole rahvusvahelise õiguse järgi Eestile siduv, et oma maksusüsteemi peaks muutma, kuid poliitiline surve võib ühel hetkel selleks siiski sundida, ütlesid ERR-ile rahvusvahelise õiguse eksperdid.

Kaks korda Eesti parimaks meessportlaseks valitud odaviskaja Magnus Kirt selgitas usutluses ERR-ile, mis viis otsuseni Tokyo olümpiamängudest loobuda. Endale tõestamist tal veel aga jagub ja pilk on juba suunatud kaugemale. Ehk õnnestub isegi sel hooajal veel areenile tulla.

Antikehade püsivust pärast COVID-19 vastast vaktsineerimist uurinud teadlased leidsid, et vaktsineeritud inimestel on antikehad tugevamad, kui neil, kes on haiguse läbipõdenud. Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni kinnitusel on see väga positiivne uudis.