


Septembris kaitseministri kohalt tagasi astunud Hanno Pevkur ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ja lahkub üldse poliitikast. Pevkur otsib väljundit erasektoris ja on avatud pakkumistele väljaspool Eestit.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et ameeriklaste kasvav rahulolematus elukalliduse ja majandusolukorraga tõi valimistel demokraatidele suure võidu ning muutis riigi poliitilist jõuvahekorda.

Kliimaministeerium alustab järgmisel aastal katseprojekti, mille raames ehitataks Eesti väikelinnadesse tuhat kaasaegset korterit. Kuna riigieelarvest korterite rajamist ei toetata, siis peaks plaani järgi tühjaks jäävate korterite kulu kinni maksma kohalikud omavalitsused, arendajad või ettevõtjad.

Tallinna loomaaia kuus osakonnajuhti ja viimased kolm aastat direktori ametis olnud Kaupo Heinma on põhjalikult tülli pööranud. Keskseks vaidluseks on kerkinud küsimus, mis loomad tänapäeval peaks loomaaias üldse olema.

Kümnetel tuhandetel romusõiduki omanikel oli novembri alguseni aega otsustada, kas sõiduk registrist kustutada. Paljud otsustasid seda mitte teha ning järgmise aasta algusest hakkab automaks kehtima veel 86 000 sõidukile.

Tallinnas Patarei vanglas avatav kommunismikuritegude muuseum pidi eelarvekärbete tõttu ekspositsioonist eemaldama nii audiogiidi kui ka holokausti teema-ala. Kuna justiitsministeeriumil lisaraha anda pole, puudub Eesti Mälu Instituudil kindlus, kuidas muuseumi üldse töös hoida.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) teatas, et otsustas suvel augustis, et ta ei kandideeri uutel riigikogu valimistel ning liigub tagasi erasektorisse.

Kirjanik ja lavastaja Jim Ashilevi usub, et elamise mõte ei ole inimesele ette antud, vaid see tuleb endal üles leida ja sellest kinni hoida. Sügisel Loomingu Raamatukogus ilmunud romaanis "Inimese kostüüm" uurib ta valu olemust, sõpruse tähendust ja inimese võimalust iseendast paremini aru saada.

Septembri lõpus ilmunud kirjanik Mihkel Muti raamat "Juhani evangeelium" tõi kaasa skandaali, kui selgus, et autor avaldas teoses Juhan Viidingu surmaeelsed hüvastijätukirjad perekonna nõusolekuta. Kuigi kirjanik viitas soovile mitte võltsida ajalugu, nõudsid pärijad teose müügilt eemaldamist, viidates autoriõiguste rikkumisele.