


Inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnas, et hariduslik ebavõrdsus on uuest raportist väga selgelt välja loetav ning kõige suurem hariduslik kihistumine on Tallinnas. Kindsiko hinnangul saaks probleemi aga lahendada, kui vähendada õpilaste arvu klassis ning jälgida pingsamalt, millised õpetajad tööle võetakse.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov hoidus ERR-i veebisaates otsesõnu kritiseerimast president Alar Karise väljaütlemisi, mis on kaldunud kõrvale Eesti senisest välispoliitilisest liinist Ukraina küsimuses, kuid rõhutas korduvalt Eesti sõnumite ühtsuse tähtsust ning põhjendas senise poliitika vajalikkust.

Möödunud aasta müüduimate raamatute esikümnest leiab koguni kaks luuleraamatut, mille autoriks on Laur Lomper ehk Tõnu Oja. Näitleja ja luuletaja rääkis "Pealtnägijale", et salmid on toonud talle muu hulgas ka kurjasid kirju, kus Ojal palutakse arvestada, et kirjasaatja teab, kus Oja elab.

Siseministeerium jättis kooskõlatamata jaanuaris justiitsministeeriumis valminud karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), mis muudaks senist karistuspraktikat narkootikumide käitlemisel. Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul sai siseministeerium VTK-st valesti aru.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas kavatseb esitada liikmesriikidele nimekirja järeleandmistest, mida Euroopa peaks Venemaalt nõudma osana kokkuleppest, millega lõpetada sõda Ukrainas.

Ukraina plaanib kevadel presidendivalimiste ning rahvahääletuse korraldamist Venemaaga sõlmitava rahulepingu üle, vahendavad Briti ajalehe Financial Times allikad.

Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin sõnas, et vaatamata sellele, et Venemaa proovib maalida endast kuvandit, et suudab veel mitukümmend aastat sõda pidada, on riik kehvas seisus ning on iga järgmise sanktsioonipaketi suhtes haavatav.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pehmendas plaani luua komisjoni juurde luureüksus, mis koondaks ja vahendaks Euroopa Liidu luureinfot. Otsus järgnes välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallase vastuseisule, rääkisid neli ametnikku väljaandele Politico.

Ukraina näitel moodustavad kõige massilisema ohu õhust liugpommid ja kaugmaa ründedroonid. Olemasoleva tehnoloogia ja ressursside juures võiks Eesti saavutada Ukrainaga sarnase taseme, kuid me peame arvestama palju suurema massiga, kui senised teooriad ja hinnangud meid juhtinud on, kirjutavad Martin Herem ja Riivo Piirson.