Avaliku teabe seadust on juba mitu aastat ühest ministeeriumist teise ja ühest versioonist teise veeretatud. Ametnikud ja poliitikud on selle käigus juurde kirjutanud üha enam erandeid, millega dokumendid on avalikustamisest vabastatud.

Lasnamäel algas voodihaigete, puuetega inimeste ja nende hooldajate vaktsineerimine Jansseni vaktsiiniga. Kuna viie doosi süstimiseks on aega kaks tundi, tuleb logistika väga täpselt paika panna, et vakstiin transpordi ajal ei rikneks, samas peab jääma piisavalt aega, et inimesi pärast vaktsineerimist veel jälgida.

Märtsis jalgpallist alanud puhastus ja debatt väärkohtlemise teemal spordis pani liikuma keerulised ja ootamatud protsessid. Teisipäeval tegi Eesti Treenerite Liit avalduse, milles taunib legendaarset võrkpallitreenerit ja pedagoogi Raimund Pundit kui väärkohtlejat. Avaldus on seda ootamatum, et pool sajandit tšempione kasvatanud mees on ise 13 aastat surnud ega saa end kaitsta. Miks ikkagi selline postuumne hukkamõist, uuris "Pealtnägija".

Kaitseminister Kalle Laanet tunnistas, et Eesti avalikus sektoris on liiga palju dokumente märgitud asutusesiseseks kasutamiseks, ühtlasi on kaitseminister nüüd ühes paadis justiitsministriga, kes on vastu dokumentide salastatuse lõputu pikendamise plaanile.

Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.