

Toompeale kogunenud meeleavaldajad kandsid plakateid, millel kirjas, et abielu pole samasoolistele, abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ning perekond on mees, naine ja lapsed. Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid ütles, et meeleavaldus korraldati selleks, et riik austaks abielu ja perekonna institutsiooni sest see on rahva püsimise alus.
Kõige enim tunnevad inimesed praegu tarneraskustega ravimitest puudust diabeediravimist Ozempic ja lastele sobivatest vedelatest antibiootikumidest, sõnas ravimiameti spetsialist Stella Sulaoja. Püsivalt on puudu ligi sajast ravimist, kuid enamik neist on asendatavad.
1. juulist hakkab kehtima hooldusreform, mis tähendab seda, et hooldekodukoha eest tasumisse panustab raha ka riik ja keskmise hinnaga hooldekodukoha eest tasumisel piisab pensionist. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on vaja suurendada ka koduteenuse osakaalu.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kaitses Utilitasega sõlmitavat lepingut ühisettevõtte loomiseks, väites, et see tagab linnale kontrolli soojatorustike üle, linn ei pea eraettevõttele tasuma 250 miljoni euro suuruseid investeeringuid soojatorustikku ning pääseb ka ise sadade miljonite eurode suurustest investeeringutest tulevikus.
Justiitsminister Kalle Laanet (RE) ütles ERR-ile antud usutluses, et talle ei meenu viimasest kümnest aastast ühtegi korda, kui valitsuse poolt ette valmistatavas eelnõus pakutud vaenukõne paragrahviga saanuks kedagi karistada. Samas leiab ta, et tulevikus võib seadusemuudatust tarvis minna.
Tervishoiu korraldamiseks ei ole ühtegi paremat viisi, kui maksuraha rohkem kokku koguda, ütles terviseminister Riina Sikkut.
Isamaa probleem on vähene usutavus noorte ja naiste seas, tunnistas viimasel hetkel Isamaa juhiks kandideerimisest teatanud Lea Danilson-Järg. Tüliga lahkunud Parempoolsetega ta ühinemist ei näe, kuid viimase liikmeid eraldi näeks ta Isamaa rüppe naasmas. Ka leiab Danilson-Järg, et Isamaas peab olema ruumi teistsugustele arvamustele ning abieluvõrdsuse teisiti tõlgendamise pärast ei tohiks kedagi tõrjuda.
Kui "Tõest ja õigusest" võib jääda mulje, et Eesti talupoeg oli kohtulembene, siis Eesti ajaloolaste äsjane uuring seda ei kinnita. Vallakohtuprotokollide ühisloome materjalist nähtus, et pigem käis talupoeg kohut harva ja juhuslikult. Sarikaebajad olid pigem vallaametnikud, kel oli kana kitkuda paljude inimestega.