Ma ei ole naiivne, arvates, et suudame lähiajal täielikult loodust säästvale ja seda austavale toimimisele üle minna, kuid viimane aeg on selline suund võtta. Igapäevaste olmemurede kõrval peame end sundima mõtlema ka laiemalt, nii umbes 100-200 aastat tulevikku vaadates.

Tegelikult ei pea ma silmas pelgalt karusloomi ja tsirkust, vaid kogu elusat loodust tervikuna. Millise Maa ja suhtumise loodusesse soovime pärandada oma järeltulevatele põlvedele? Eetikale tuleb selle kõige juures kõvasti ruumi juurde teha, oma ego, mugavuste ja harjumuste arvelt.

Olgu öeldud, et ma ei räägi antud kontekstis loomsest toidust meie laual. Inimene on aastatuhandeid liha söönud ning seda trendi ma murda ei püüa. Ehkki jätkuvalt ei saa ma aru, miks inimesed peaksid krokodilli liha sööma või ninasarviku sarve tarvitama.

Küll aga pean ma silmas tarbetut loomade ja looduse tapmist ning ärakasutamist raha, edevuse, meelelahutuse ja mugavuse eesmärgil.

Selles vallas olen ka ise poolel teel, ei häbene tunnistada. Mul on ka praegu jalas nahast kingad, tõsi, need on materjalist, mis on saadud lihatööstuse jääkidest. Kuid aina enam teen ka rõivaid jm oste sooritades selles osas teadlikke valikuid. Loomade tsirkuses ei käi ma aga enam ammu.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab edukalt toota tervisele sõbralikke materjale, mis hoiavad meid vajadusel soojas ning näevad ka muljetavaldavad välja. Hoiakute ja suundumuste muutused on valusad, tean seda omast kogemusest. Kuid targem suudab – ja me ju tahame olla targad.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.