Kaljulaid New York Timesis: küberhügieen ja tüdrukud presidendiks
President Kersti Kaljulaid andis New York Timesi arvamustoimetusele Facebookis intervjuu, mille sõnum on: mida on teistel riikidel Eestilt õppida. Muu hulgas andis Kaljulaid meediatarbijatele nõu, kuidas toimida libauudistega, millist ajakirjandust usaldada ning kuidas võimestatakse Eestis naisi ehk kuidas igal tüdrukul on võimalik saada presidendiks.
Päris intervjuu alguses (vt 3. minutil) küsib arvamustoimteaja Carol Giacomo nii ajakirjanikke kui ka meediaavalikkust painava küsimuse libauudiste kohta, seda kontekstis Venemaaga. „Mis nõu annaksite USA-le selle probleemiga toime tulemiseks?“
Kaljulaid viis teema aga Venemaa juurest üldisemaks: „Me peame oma inimeste mõttemaailmu muutma ning ärgitama neid kriitiliselt mõtlema kui nad midagi meedias kuulevad – kust see tuleb ja on see allikas usaldusväärne, selgitas Kaljulaid.
Ta lisas: „Võib-olla ootate 24 tundi enne kui midagi usute.“ Sama üleskutse tegi ta poliitikutele ja riiklikele organisatsioonidele.
„Meie riigis on Eesti Rahvusringhääling see, mida saab usaldada. Ma räägin ERR-i inimestele alati, et oluline pole, et teie vaatajanumbrid oleksid kõrged, vaid ma tahan, et ühiskonna usaldus teie vastu oleks kõrge.“
Ta täpsustas, et usaldus ei tähenda pimesi uskumist kõigesse, mida ERR ütleb, vaid et inimesed teaksid kindlalt: rahvusringhääling ei tee propagandat või vastupropagandat.
„Nad teevad tasakaalustatud infoedastust. Oluline on, et inimesed teaksid alati, kus on tõese informatsiooni turvaline varjupaik.“
Kaljulaidi soovitus: küberhügieen on nagu käte pesemine
Toimetaja päris Kaljulaidilt ka küberhügieeni kohta (vt 5. minutil). Kaljulaid tõi välja, et on väga lihtsalt reeglid, mida üks riik ja iga üksikisik peaks järgima.
- oma digivahendite tarkvara uuendamine on sama elementaarne nagu käte pesemine. See tagab, et oleksite nii kaitstud kui teie teenusepakkuja soovib, et te oleksite.
- seesuguse digitaalhügieeni peab tegema kogu ühiskonnale kehtivaks. Kaljulaid toonitas, et suurfirmad, näiteks pangad suudavad seda praegugi edukalt teha, mistõttu on Eesti tulnud kenasti toime erinevate küberrünnakute, kasvõi hiljutiste lunavararünnakutega.
- Eesti on küberturvalisuse tagamisega saanud hästi hakkama, kuna läksime digitaalsetele lahendustele järk-järgult üle juba ammu.
- salasõna vahetamine on iga arvutikasutaja jaoks täiesti loomulik. Sellega samaväärselt loomulik on see, et inimesed uuendavad oma tarkvara kohe, kui sinu telefoniekraanile ilmub teade „Lae alla tarkvarauuendus“ – sa teed seda, kuna sinu teenusepakkuja on teinud uuenduse, et vähendada turvariske.
„Kui suure ohuna näete te praegu Venemaad?“ küsis toimetaja. (vt 6. minutil)
„Ma usaldan NATO võimet kaitsta oma territoriaalset puutumatust 100 protsenti, kuna sel on ette näidata 100-protsendiline kaitsevõime rohkem kui 70 aastat,“ vastas Kaljulaid.
NATO heidutusmeetmed, mida on kasutusele võetud viimastel aastatel pärast Wales'i ja Varssavi tippkohtumisi, on saatnud Putinile päris tugeva sõnumi, selgitas Kaljulaid. „Ta [Putin – toim.] teeb päris palju kära nagu NATO oleks oht – NATO ei ole oht. NATO on oma aluslepingu ja preambula kohaselt kaitseorganisatsioon,“ märkis Kaljulaid.
Kaljulaid tuletas meelde, et Eesti on kuulunud ÜRO-sse vaid 26 aastat, kuid neist 22 aastat oleme aktiivselt osalenud ÜRO rahutagamismissioonidel ja panustanud UNICEF-i.
„Seega me oleme vastutustundlikud rahvusvahelise kogukonna liikmed,“ toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Eesti on väike riik ning väikeriigid on maailmas enamuses ning Eesti kuulumine ÜRO-sse saadab selle sõnumi ka teistele riikidele.
Kas tüdruk võib saada presidendiks?
Facebookis intervjuud jälginud vaataja P.C. Robinson küsis Kaljulaidilt: „Kuidas te võimestate Eestis naisi?“ (vt 7. minutil)
„Eesti lapsed saadavad mulle päris palju joonistusi. Ja need lapsed joonistavad sageli naist, enamasti sinises kleidis. Ükski tüdruk ei pea kunagi küsima kas minagi võin saada presidendiks? Muidugi saab! Mina ei saa kuigi palju rohkemat teha, kuid usun, et seegi on juba päris võimestav.“
Toimetaja: Marju Himma