Kaljulaid New York Timesis: küberhügieen ja tüdrukud presidendiks ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid andmas intervjuud New York Timesi arvamustoimteajale Carol Giacomole.
President Kersti Kaljulaid andmas intervjuud New York Timesi arvamustoimteajale Carol Giacomole. Autor/allikas: New York Times'i Facebook live

President Kersti Kaljulaid andis New York Timesi arvamustoimetusele Facebookis intervjuu, mille sõnum on: mida on teistel riikidel Eestilt õppida. Muu hulgas andis Kaljulaid meediatarbijatele nõu, kuidas toimida libauudistega, millist ajakirjandust usaldada ning kuidas võimestatakse Eestis naisi ehk kuidas igal tüdrukul on võimalik saada presidendiks.

Päris intervjuu alguses (vt 3. minutil) küsib arvamustoimteaja Carol Giacomo nii ajakirjanikke kui ka meediaavalikkust painava küsimuse libauudiste kohta, seda kontekstis Venemaaga. „Mis nõu annaksite USA-le selle probleemiga toime tulemiseks?“

Kaljulaid viis teema aga Venemaa juurest üldisemaks: „Me peame oma inimeste mõttemaailmu muutma ning ärgitama neid kriitiliselt mõtlema kui nad midagi meedias kuulevad – kust see tuleb ja on see allikas usaldusväärne, selgitas Kaljulaid.

Ta lisas: „Võib-olla ootate 24 tundi enne kui midagi usute.“ Sama üleskutse tegi ta poliitikutele ja riiklikele organisatsioonidele.

„Meie riigis on Eesti Rahvusringhääling see, mida saab usaldada. Ma räägin ERR-i inimestele alati, et oluline pole, et teie vaatajanumbrid oleksid kõrged, vaid ma tahan, et ühiskonna usaldus teie vastu oleks kõrge.“

Ta täpsustas, et usaldus ei tähenda pimesi uskumist kõigesse, mida ERR ütleb, vaid et inimesed teaksid kindlalt: rahvusringhääling ei tee propagandat või vastupropagandat.

„Nad teevad tasakaalustatud infoedastust. Oluline on, et inimesed teaksid alati, kus on tõese informatsiooni turvaline varjupaik.“

Kaljulaidi soovitus: küberhügieen on nagu käte pesemine

Toimetaja päris Kaljulaidilt ka küberhügieeni kohta (vt 5. minutil). Kaljulaid tõi välja, et on väga lihtsalt reeglid, mida üks riik ja iga üksikisik peaks järgima.

  1. oma digivahendite tarkvara uuendamine on sama elementaarne nagu käte pesemine. See tagab, et oleksite nii kaitstud kui teie teenusepakkuja soovib, et te oleksite.
  2. seesuguse digitaalhügieeni peab tegema kogu ühiskonnale kehtivaks. Kaljulaid toonitas, et suurfirmad, näiteks pangad suudavad seda praegugi edukalt teha, mistõttu on Eesti tulnud kenasti toime erinevate küberrünnakute, kasvõi hiljutiste lunavararünnakutega.
  3. Eesti on küberturvalisuse tagamisega saanud hästi hakkama, kuna läksime digitaalsetele lahendustele järk-järgult üle juba ammu.
  4. salasõna vahetamine on iga arvutikasutaja jaoks täiesti loomulik. Sellega samaväärselt loomulik on see, et inimesed uuendavad oma tarkvara kohe, kui sinu telefoniekraanile ilmub teade „Lae alla tarkvarauuendus“ – sa teed seda, kuna sinu teenusepakkuja on teinud uuenduse, et vähendada turvariske.

„Kui suure ohuna näete te praegu Venemaad?“ küsis toimetaja. (vt 6. minutil)

„Ma usaldan NATO võimet kaitsta oma territoriaalset puutumatust 100 protsenti, kuna sel on ette näidata 100-protsendiline kaitsevõime rohkem kui 70 aastat,“ vastas Kaljulaid.

NATO heidutusmeetmed, mida on kasutusele võetud viimastel aastatel pärast Wales'i ja Varssavi tippkohtumisi, on saatnud Putinile päris tugeva sõnumi, selgitas Kaljulaid. „Ta [Putin – toim.] teeb päris palju kära nagu NATO oleks oht – NATO ei ole oht. NATO on oma aluslepingu ja preambula kohaselt kaitseorganisatsioon,“ märkis Kaljulaid.

Kaljulaid tuletas meelde, et Eesti on kuulunud ÜRO-sse vaid 26 aastat, kuid neist 22 aastat oleme aktiivselt osalenud ÜRO rahutagamismissioonidel ja panustanud UNICEF-i.

„Seega me oleme vastutustundlikud rahvusvahelise kogukonna liikmed,“ toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Eesti on väike riik ning väikeriigid on maailmas enamuses ning Eesti kuulumine ÜRO-sse saadab selle sõnumi ka teistele riikidele.

Kas tüdruk võib saada presidendiks?

Facebookis intervjuud jälginud vaataja P.C. Robinson küsis Kaljulaidilt: „Kuidas te võimestate Eestis naisi?“ (vt 7. minutil)

„Eesti lapsed saadavad mulle päris palju joonistusi. Ja need lapsed joonistavad sageli naist, enamasti sinises kleidis. Ükski tüdruk ei pea kunagi küsima kas minagi võin saada presidendiks? Muidugi saab! Mina ei saa kuigi palju rohkemat teha, kuid usun, et seegi on juba päris võimestav.“

Toimetaja: Marju Himma



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: