Euroopa Liidu eesistumise maksumus Eesti jaoks on 76 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix


Rahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot.

"Euroopa Liidu eesistumisele oleme praegusel hetkel ette näinud 76 miljonit eurot. See jaguneb kolmele aastale," ütles Sester valitsuse pressikonverentsil.

Sester lisas, et viis miljonit eurot panustatakse sellest juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.

Sester märkis, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister.

"Hakkama saame me sellega hästi. Täna on need rahad kolme aasta peale laiali jaotatud, kui peaks tulema vajadus seda ettepoole tõsta siis alustame sellega ka koheselt tööd," lausus ta.

Peaministri ülesandeid täitnud töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski kinnitas, et Eesti on eesistumiseks ette valmistunud ja saaks hakkama ka selle ettepoole toomisega.

Ta märkis siiski, et juba alates sellest sügisest peaksid kõik ministeeriumid ja ametiasutused oma töötsükli põhjalikult ümber tegema.

Ta tunnistas, et isiklikult ta eesistumise ettepoole toomist ei toeta. "Kas see on minu arvates parim mõte, siis kindlasti mitte. Teisest küljest on Euroopa Liidus keerulised ajad ja keerulistel aegadel ei saa alati oma kõige esimese eelistuse järgi toimida," lausus Ossinovski.

"Kindlasti on tegemist suure koormusega riigi erinevatele institutsioonidele, aga samas on see formaat nii hästi sisse töötatud, et hakkama me kindlasti sellega saame," ütles Ossinovski.

Ossinovski lisas, et lõplikke otsuseid eesistumise ettepoole toomise osas veel ei ole.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: