Üks päev ametis | Meditatsioon Patarei katlamajas ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu peamajja püstitati installatsioonikunstnik Andres Mesneri ja videokunstnik Taavi Varmi koostöös sündinud virtuaalkuppel, kus Eesti eesistumise ajal saavad EL-i ametnikud ja parlamendihoone külastajad aimu Maarjamaa looduse ilust. ERR.ee reporter Allan Rajavee andis EV100 erireportaažide sarja "Üks päev" raames oma panuse kupli sündi ning kirjutas oma kogemusest reportaaži.

Mööda Beetapromenaadi kulgedes võiks arvata, et tsaariaegne Patarei vangla on varjusurma langenud. Ka hoone ajalugu guugeldades teatab otsingumootor, et endine kinnipidamisasutus, mis vahepeal oli ka omamoodi muuseum möödunud aegadele, on praeguseks lõplikult suletud. 

Kuid RKAS-i loal ja riigikantselei toel sünnib suletud Patarei territooriumil siiski midagi, mis esindab Eesti riiki Euroopa Liidu eesistumisperioodil otse EL-i "südames" ehk Brüsselis asuva Euroopa Parlamendi peahoones. 

"Külastage meie boksi" võiks passida kunstnik Andres Mesneri ja videokunstnik Taavi Varmi teose reklaamlauseks, kuid e-Eestile omaselt on tegemist millegi palju enamaga. Nimelt loob Mesner virtuaalkuplit, mille sees võivad Brüsseli bürokraatide armeed pidada koosolekuid ja samal ajal saada aimu Eesti looduse ilust.

Sisenemine tsooni

Patarei vangla on endiselt positiivselt groteskne paik. Vana kompleks on ajahambast puretud, kuid sellegipoolest pole selle esteetiline väärtus langenud. Müüride otsas tolgendav okastraat raamistab kulunud telliskividest seintele tekkinud tänavakunsti ja ülekasvanud floora muudab paiga kuidagi looduslähedaseks. Loodus võtab tagasi seda, mis kunagi talle kuulus.  

Kõige rohkem kümne minuti kaugusel Tallinna kesklinnast asuvasse paralleeluniversumisse sisenemiseks on mul ja operaatoril vaja leida õige uks. "Tulge väikese värava juurde ja laske kella. Turvamees tuleb teile vastu," ütleb Mesner mulle telefoni teel. Pärast kiiret tiiru ümber vangla perimeetri leiame väikese roostetanud värava, mille kõrval on punane kellanupp.

Vajutades tööstuslikku uksekella kõlab üle vangla kriisikav üldalarm. See lahendus ehmatab meid, kuid sekund hiljem valdab mind vastupandamatu soov punast nuppu uuesti vajutada. Minu soovi katkestavad aga värava tagant kostuvad aeglased sammud. Turvamees avab värava ning saadab meie poole küsiva pilgu. Enne kui ta suudab oma küsimuse formuleerida teatan, et oleme ERRist ja teeme katlamajas reportaaži. Kordnik astub teelt ning jätame ta roostest näritud väravat sulgema. 

Leiame Mesneri koos abilise Rasmusega vangla eeshoovist. Mehed istuvad kahekesi pingil ja arutavad, mida täna teha. Kell on 11 päeval ning töö on just alanud. Väljas sirab päike ja on ebatavaliselt kuum juuni päev. "No tere, Allan! Läheme vaatame sisse poole. Leiame sulle mingi rakenduse," tervitab mind Mesner. Minu üks päev installatsioonikunstnikuna on alanud. 

Loominguline paradiis 

Sisenedes vanasse katlamajja kuuleme ukselt, kuidas avaras ruumis kõlab Pärdi "Spigel im Spigel". Jahedas ruumis levivat õrna muusikat saadab metallikolin ja akutrellide tärin.  Me ei ole katlamajas üksi. Alumiiniumkonstruktsioonide ümber sebivad veel kaks ehitajat, kes neljameetrisel redelil turnides kinnitavad kupli ülemisi torusid. "Tundub, et ülemised torud on paigas. Lasen kinnitused käristajaga kinni?" küsib kupli sõrestiku all turniv mees. Mesner annab selleks loa ja üle saali kostub kõrvulukustav kärin. 

Patarei katlamaja 3000-ruutmeetrine betoonpõrand on peegelsile. Hoonest on eemaldatud endine soojussõlm, mille järel on tekkinud suur saal ning mille tugitalad jagavad ruumi kaheks.

"Ärge sinna taha poole minge. Laeplokkide vahed on paisunud ja sealt võib betoonikamakaid alla sadada," jagab Mesner näpunäiteid. Mõni hetk hiljem eraldab ta ohtliku saali osa turvafirma kilelindiga.  

Kohal on ka heledas ülikonnas riigikantselei esindaja, kes mõõdab meeste tööd kupli kõrvalt. Lisaks sellele sebivad ruumis ringi valgusinstallatsiooni autorid, kes juba vaimusilmas kujutavad ette, kuidas kuplile kangast kinnitada ja kuhu projektorid tuleks paigutada. 

Mesner jälgib virvarri kaugemalt, läidab sigareti ja mõtleb mulle välja ülesande – pean valmistama ette kinnitused, mis paigaldatakse torude otstesse. Kaks kinnitust üksteise peale, polt läbi, seib teisele poole ja mutter külge. "Aga ära liiga kinni keera, sest peame need veel torudesse saama, " selgitab Mesner. 

Istun pukile ja hakkan kinnitusi valmistama. "See on nagu meditatsioon, vaikselt teed, ei pea väga palju mõtlema. Rahulik töö," räägib kunstnik. Tõepoolest klassikaline muusika ja avar ruum tekitavad kiiresti rahuliku töökeskkonna. Jõudsin ju Patareisse, otsaesine märg ja rahutus hinges, otse toimetusest.  

Kui esimene suur kuppel on koos, otsustab Mesner, et kogu konstruktsiooni oleks vaja liigutada nii meetri võrra. Kõik ruumis olevad inimesed, peale operaatori, leiavad endale kupli ümber koha. Kokku valmistub jõunumbriks kuus inimest. "Üks, kaks, kolm!" ja alumiiniumsõrestik tõuseb õhku, kaks tagurpidi sammu paremale ja konstruktsioon langeb taas põrandale. 400 kilogrammi kaaluv kuppel on kuue inimesega tõstes kerge ja seda tõstes tekib tunne nagu tariks jalgpallivärvat. 

Lõunapaus

Aeg möödub – valguskunstnikud ja riigikantselei esindaja lahkuvad. Olen kokku pannud juba kümneid kinnitusi, kuid vajalike komponentidega pappkarbid ei näe tühjenevat. Endise kunstikooli õpilasena leiutan endale juurde veel ühe ülesande – hakkan laotama valmis kinnitusi korrapäraselt ruudustikku, et tekiks perfektne kompositsioon. 

Äkitselt muusika vaikib. Aeg on lõunapausiks küps. Astume jahedast ruumist Patarei vangla eeshoovi ja seame sammud üle platsi asuva pingi poole. Sooja juunipäikese käes istudes selgub, et Mesneri peas töötab tõeline loomemajandusmasin.

Mees ei ehita üksnes kupleid, vaid ka elektritsikleid ja -jalgrattaid. Kaks näidet oma liikuritest on tal katlamajas, kuid ta nendib, et mõned rattad on veel pooleli. Need soovib ta lõpetad siis, kui virtuaalkuppel on Brüsselis juba püsti.

Andrese teekond kuplite juurde algas tavalisest indiaani tipist. Sealt on konstruktsioonid muutunud järjest keerukamaks. "Praegu kasutame laseriga lõigatud elemente ja kogu asi on läinud väga tööstuslikuks, aga seda vähem peame meie rassima," nendib Mesner. 

Vaimusilmas näeb kunstnik, et taolisi kupleid võiks olla Eestis palju rohkem. Ta räägib õhinaga mulle oma tulevikuplaanidest, mida siin artiklis kahjuks paljastada ei saa. "Kõiki ideid ei tohi ära rääkida. Mine tea, mõni teebki äkki ära," sõnab ta. Nii palju ma võin ehk öelda, et kui Mesneri soovid täituvad, ei pruugi tuleviku "rohetare" katus olla sugugi ristkülikukujuline.

Kuppel pole lihtsalt vorm, kuppel on elustiil. 

Kandiline kera

Keset pausi saabuvad Patareisse arhitektuuribüroo Tempt arhitektid, kes on aidanud Mesneril konstruktsiooni planeerida. Külaliste saabumine kuulutab pausi lõppu. Siseneme taas jahedasse katlamajja. Minul pole peale nurgas istumise enam midagi teha – keeran kokku veel viimased kinnitused ja siis hakkab mu laotud kompositsioon laualt haihtuma. Saali täidab tärin ning arhitektide ja Mesneri jutuvada. 

Leian aega, et teha reportaaži jaoks pisut märkmeid ja mälupilte, mille toel tuua teieni selle päeva elamus. Uitan mööda katlamaja ringi kuni satun suure kupli keskele. Silmad hakkavad kokku panema konstruktsioonis peituvaid kolmnurki. Märkan, et torusid eristavad otsadesse kleebitud teibid. 

Algselt hallina tundnud kuppel hakkab muutub korraga mustriliseks. Proovin aimata loogikat süsteemi taga, kuid asjatult – kinnitatud torud tunduvad kõik ühepikkused. 

Mõne aja pärast liitub minuga Mesner, kes hakkab õhinaga selgitama, kuidas kuppel kerkib. Kokku kasutatakse seitset erineva pikkusega toru, mis kinnitatakse seitsme erineva rataskinniti külge. Need kinnitid on ainsad detailid, mida Mesner keelab lähedalt filmida. Kuppel on üles ehitatud viis- ja kuusnurkade süsteemile. "Tegelikult on see suhteliselt ABC-konstruktsioon. Kui pihta saad, siis saab selle kiiresti kokku panna. Üle ühe tööpäeva ei tohiks kuluda," räägib Mesner. 

Virtuaalkuplis tekib illusioon. Kuigi kõik torud on sirgemast sirged, jääb kupli keskelt mulje, et torud on muutnud kaarjaks. Küsin Mesneri käest, kas torud lähevad painesse, kui "käristiga" kõik rataskinnitid üle käia. "Ei, see konstruktsioon ei paindu. Ma mõtlesin, et saame sinuga teha isegi raskuskatse. Laseme sul redeliga kupli lae alla ronida, võtad torust kinni ja ripud seal… aga see jääb ära, sest viisime redeli juba minema," räägib Mesner.

Kunstniku nali võttis korraks südame alt külmaks. 

Rataste ja torude enigma

Euroopa südamesse jõudva virtuaalkoda koosneb kahest osast: eeskuppel ja põhikuppel. Nüüd on põhikuppel koos, kuid väike eeskoda on endiselt laotatud torudena lauale. Mesneri sõnul läheb väiksema koja ehitamine kiiresti. "Kui ühe kupli kaare juba üles saame, siis hakkab konstruktsioon ennast ise hoidma," on Mesner enesekindel. 

Kuid kõik ei ole nii lihtne. Minu koostatud kinnitused on nüüdseks otsa saanud: vähemalt sajast kinnitusest lebab laul vaid kümmekond. Nüüd on vaja torud jaotada ära seitsmesse erinevasse kuhja. Lisaks torudele on vaja grupeerida rataskinnitid. Viimaste jaotamine käib mulle üle jõu, sest nende eristamiseks tuleb kettal märgata vaevalt loetavaid sümboleid. Isegi kui mulle tundub, et olen leidnud kaks sarnast ketast, lahtub mu rõõm kiiresti, sest mingid augud ikka ei kattu.

Jätan rattad sinna paika ja hakkan hoopis torusid sorteerima. Mesner koos oma kahe abilisega seisab laua ääres. Mehed põrnitsevad kord kunstniku tahvelarvutit ja siis jälle kortsus paberilipakat.

Nad proovivad välja arvutada, kui palju torusid on tarvis väikese kupli püstitamiseks. Ideaalne oleks, kui kõik torud saaksid kasutatud, kuid varsti selgub, et põhja ladumiseks vajalikku materjali on vajaka. 

Segadust õhutab ka fakt, et torud kannavad skeemi kohaselt märkeid "helesinine", "sinine", "lilla" ja nii edasi. Samas on torud märgistatud ainult kolme tüüpi teibiga. Nõks on selles, et "sinisel" torul on teip toru otsa juures, kuid "helesinisel" natuke allpool toru keskel. Ei lähe kaua kui mõistame, et osad torud on sattunud valesse kuhja. Kahlame alumiinium kuhjasid läbi ja leiame isegi mõned valesse perre sattunud torud. Kuid ka vigade paranduse järel jääb neid endiselt puudu.

Kiire lõpp

Pärast lõunapausi pidi minuga kaasas olnud operaator käima ära teisel võttel. Et tegemist on siiski videoreportaažiga, kutsun ta tagasi. Samas: tagasilöögid torude rindel ja arusaam, et materjalist tuleb puudu, vähendasid märgatavalt Mesneri ja tema kaaslaste motivatsiooni. "Meil on nüüd vaja välja saagida uued torud, need ära märgistada ja siis saab hakata ehitama. Täna vist ei hakka sellega vaeva nägema. Tööd ka juba nagu tehtud," kaalutleb Mesner. 

Spherical Image - RICOH THETA

 

See aga tähendab, et päeva teisest poolest enam videojäädvustust ei tekiks. Kunstnik märkab minu üsna löödud olemist ning pakub välja, et saame siiski valmis laduda viisnurkade põhju. "Kui need on ettevalmistatud, siis läheb kupli kergitamine üsna kiiresti ja teie saate oma videomaterjali ka kätte," leiab Mesner. 

Viisnurkade aluseks on sinised torud, mille kuhi on võrreldes teiste torudega ka kõige suurem. Kunstnik annab mulle õige rataskinniti, mina haaran jälle vajalikud poldid, mutrid ja seibid. Sisestan kinnitisse viis polti, keeran need kiiresti kinniti ümber nii, et poldi keermed jäävad ülespoole.

Paaril korral nurjab gravitatsioon mu püüded ja poldid pudenevad lihtsalt maha, kuid lõpuks saadab töövõtet edu.

Kinniti ümber laotan viis "sinist" toru, mille otsad seon seibi ja mutri abil rataskinniti külge.  Teen taolisi viisnurkasid umbes kolm-neli tükki ja siis otsustame operaatoriga, et "katet on piisavalt". Tööpäev on läbi.

Seisame veel vana katlamaja ees, muljetame. Kirsiks tordil saan katsetada Mesneri ehitatud elektrijalgratast. Kell on 17.00.

Mis on saanud me pühamust ja kangelastest…

Tänaseks pole enam Patarei katlamaja ja seal ehitatud virtuaalkuppel on samuti jõudnud Brüsselisse.  Vana vanglakompleksi ümber käivad vilkad ehitustööd, mille lõpp-eesmärk on Patarei piirkonna avamine. Samas on piirkonna saatus endiselt lahtine. Internetist võib leida isegi SA Kalaranna poolt algatatud petitsiooni “Patarei merekindlus on ohus”. Seda teemat lahkame pikemalt, aga teistest artiklites.

Virutaalkupli meeskond on aga lõpetanud oma töö Brüsselis. Kuigi Mesner prognoosis, et kuplite püstitamiseks läheb aega umbes ühe tööpäeva jagu, siis võttis see mõnevõrra kauem aega. Meeskond jõudis Belgiasse 3. juulil ning virutaalkuppel ise avaneb nädal hiljem ehk 10. juulil.  Andres Mesner võtab minuga ühendust veel 9. juuli õhtul: “Tundub, et meie kupli projekt on ebaõnnestumise äärel hetkel, päike sulatab läbi klaaskatuse krõbinateibi liimi lahti, homme saab teada, kas saab asja timmida,” on Mesner lootusrikas. 

Kuid nii nagu selgub AK Brüsseli korrespondendi Johannes Tralla 10. juuli õhtul eetrisse minevast loost õnnestub meeskonnal vähemalt üks kuppel Brüsselis püsti saada…

Toimetaja: Greete Palmiste



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema