Sukeldujatel, kes käisid jõe põhjas kordamööda, polnud sellest, mis neid seal oodata võib, mingit ettekujutust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Töö käib nii, et sukelduja kinnitab leitud eseme külge nööri ja kaldalolijad sikutavad selle välja. Juba mõneminutise veesoleku järel saadi kätte mingi metallkolakas, seejärel sai kaldale tõmmatud liiklusmärgi alus, siis juba ostukäru.

Kui tegemist on raskemate asjadega, on nende kaldale tirimine tõsine muskliproov. Sukeldujaid oli kaks: Norman Talson ja Jüri Laos.

"Tuligi mõte, et kuna see on nii tihedalt külastatav koht - tulevad paadid, silduvad, inimesed käivad ujumas, hüppavad vette - , et siis teeks selle kaldaääre puhtaks. Üllatavalt palju on prügi: ostukärud, isegi liiklusmärke, jalgrattad, igasugu postid ja rauad. Inimestel on kombeks, et see, mis on silme alt ära, seda pole olemas. Aga siin vee all on päris palju prügi," rääkis Talson.

Tema loodab, et inimeste käitumine muutub. "Ma loodan, et nii mõnigi hakkab mõtlema, kui ta näeb, mida me siin vee alt välja toome, et ta ei viska ise prügi vette ja on ka ettevaatlik tundmatus kohas vette hüpates," ütles Talson.

Talsoni sõnul on jõe puhastamine füüsiliselt raske. "Vee all palav iseenesest ei ole, aga raskuse annab see, et kõik need asjad on juba mutta vajunud ja päris tugevasti seal sees kinni. Tuleb lestadega põhjast lahti suruda ja kätte saada. Ei ole lihtne. Füüsiliselt on raske," ütles ta.

Pärnu lahe merepääste seltsis on 18 liiget.