Kui ehitajad Daniil Andrejev ja Aleksei Dudinskij augustis 2017 vigaselt ripptellingult 15 meetri kõrguselt alla kukkusid, said mõlemad püsiva tervisekahjustuse, aga isegi suurema stressi ja trauma põhjustas aastaid väldanud kohtuprotsess tööandja vastu. See lõppes neile võidukalt, aga välja mõistetud hüvitist mehed suure tõenäosusega ei näe. Tööinspektsiooni sõnul koonduvad selles Narva juhtumis Eesti ehitusplatside õnnetuste kõik tüüpilised probleemid.

Daniil Andrejev, endine ehitaja, meenutab: "Teen silmad lahti ja vaatan: Aleksei roomab, üleni verine... Nagu õudusfilmis. Ja ülal kiigub ripptelling. Seda on raske meenutada. Ei olnud meeldiv pilt."

"Ühe löögi sain ripp-platvormil, see lõhkus mu näo ära. Teine löök oli juba all. Tegin veel silmad lahti, nägin, et tüdrukud tegid suitsu... Ja siis juba pärast kolmenädalast koomat," rääkis endine ehitaja Aleksei Dudinskij.

Hulgiluumurrud, maksa- ja kopsurebendid, mitme organi põrutused ning äge hemorraagiline šokk. See on vaid osa vigastuste loetelust, mille tõttu näeb Dudinskij täna röntgenis välja nagu Terminaator. Suur hulk tema alakeha luudest on metallist. "Ma näen, et need on jalad, aga käies tundub, nagu oleks siin kaks keppi," sõnas Dudinskij.

Tema töökaaslane Andrejev pääses ainult pisut kergemalt – raske luumurruga kolmes kohas, lülisamba nihestuse ja kopsupõrutusega. "Pärast käeluumurdu tehti mu käele seitse operatsiooni, sinna siirdati jalast võetud luid," sõnas Andejev.

Tööinspektsiooni andmetel juhtub Eestis keskmiselt tuhat tõsist või raske kehavigastusega lõppevat tööõnnetust aastas. Kõige ohtlikum on just ehitus, kus töötasid kaks narvakast sõpra. 2017. aasta 30. augustil soojustasid nad Daumani tänaval üheksakorruselise maja fassaadi.

"Kella nelja paiku võtsime viimase koorma peale, et tõuseme veel üks kord üles, paneme paika ja kõik. Üks naine läks mööda ja ütles, et poisid, tuul on tugev, ärge minge," sõnas Dudinskij.

Tööinspektor-uurija Ants Jaurami sõnul saavad selles õnnetuses kokku paljud tüüpilised vead, alustades sellest, et ohutusreegleid kiputakse rikkuma just väiksemates firmades, nagu oli Aleksei ja Daniili tööandja, ning lõpetades sellega, et kõige suurem oht on kõrguses töötamine. Meie peategelastele sai saatuslikuks Hiina päritolu ripptelling, mida firmaomanik oli ise pikendanud kahe mooduliga.

"Ripptellingu kokku panemisel kasutati mooduleid, mis ei sobinud sinna üldse. Ehk kasutati kahe erinevat tüüpi ripptellingu mooduleid. Maksimaalselt oleks pidanud see telling olema pikk kuus meetrit, aga antud puhul oli selle tellingu pikkus 11 meetrit ja natukene sentimeetreid peale," sõnas Jauram.

Säärane telling oli mugav, sest sai korraga töötada kogu fassaadi laiuselt ja seda kasutati ka varem mitmel objektil. Tragöödia järel selgus, et moodulid olid ka valesti kinnitatud ja testimata ning lisaks ei kasutatud mingit turvavarustust.

"Tööandja ütles, et ei ole antud puhul vaja kasutada kiivreid! Ja kukkumiskaitse nöörid segavad töö tegemist. Ja siis kahjuks jah, mehed võtsid seda puhta kullana ja tegid tööd edasi," sõnas Jauram.

"Ta ütles meile, et võime platvormil vabalt ringi liikuda. Ta on petis," sõnas Andrejev.

Kõike arvestades, kui ripptelling saatuslikul augustipäeval meeste ja materjali raskuse all kuuenda korruse kõrgusel järgi andis, on ime, kuidas nad umbes 15-meetrise kukkumise üldse üle elasid. "See on ime. Nad on õnnesärgis sündinud, ütlen teile," sõnas Jauram.

"Päästis ainult muru. Nagu näete, oleks siin saanud ka betooni peale kukkuda," ütles Andrejev. "Kolm päeva hiljem oleksime olnud juba kaheksanda korruse kõrgusel. Siis poleks mingit varianti olnud," sõnas Dudinskij.

Eestis registreeritakse aastas mitu tuhat tööõnnetust, aga enamik neist on kerged – näiteks lööd põlve ära. 2021 toimus Eestis 1037 rasket tööõnnetust, millest 13 lõppes surmaga. Tänavu on selle nädala alguse seisuga juhtunud 828 rasket tööõnnetust, millest samuti 13 olid fataalsed. Arvud muutuvad aastast-aastasse ning viimasel ajal võis märgata mõningat paranemist, kuid ainuüksi ehitustel on tänavu hukkunud juba kolm inimest.

"Ehitussektor asetub, võin väita kindlalt, et esikohale, sest ehitus on selline valdkond, kus töökeskkond muutub mitte päevade, vaid tundidega. Ja kui ei peeta ohutusalastest nõuetest kinni, siis on õnnetused kerge tulema," rääkis Jauram.

Ehitusel toimunud õnnetuste peamine põhjus ongi just kõrgustest kukkumine. Kui tööinspektsioon seda lõiku tänavu eraldi kontrollis, vastas vaid alla kümne protsendi objektidest nõuetele. "Olgu see tellingutelt, olgu see redelitelt, olgu see lahtistest avadest alla kukkumine, olgu see veel mitte valmis olevatest seintest alla libisemised, olgu see katuselt kukkumised," loetles Jauram.

Ehkki selle kohta eraldi arvet ei peeta, on asjatundjate sõnul enam probleeme muukeelsete ning kolmandatest riikidest tulnud inimestega, kes muuhulgas ei julge või ei oska enda õiguste eest seista. Näiteks võttis inspektsioon tänavu luubi alla just ukrainlased eri valdkondades ja leidis kokku üle 530 puuduse. Jaurami sõnul on  suurim probleem võõrtööliste teadmatuse ärakasutamine, mis tähendab kõige sagedamini, et tööleping on puudulik, juhendamine olematu ning isikukaitsevahendeid ignoreeritakse.

"Probleem on meil kolmandatest riikidest tulijatega. Nende ehituskultuur ei vasta meie ehituskultuurile. Hoolimata sellest, et nende ehitusalane kogemus oma koduriigis võib olla pikk," sõnas Jauram.

Dudinskij ja Andrejevi juhtumi epiloog ei ole kahjuks helge. Nagu kõigi raskete õnnetuste puhul algatatakse automaatselt kriminaalmenetlus. Ehkki ta vaidles vastu kahes kohtuastmes, mõisteti meeste tööandja Edgar Joost tänavu suvel süüdi tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatuse tõttu. Kohus määras talle aasta vabadusekaotust tingimisi ja mõistis varalise kahju ning saamata jäänud tuluna Dudinskijle 210 000 eurot ja Andrejevile veidi üle 5000. Paraku on see lugu veel ühel moel Eestis tüüpiline – härra Joost kirjutas oma firma naise nimele ning teatas, et on varatu.

"Ma tean, et see mees peab mulle hüvitama, aga olen 95 protsenti kindel, et ma mingit hüvitist ei saa, sest ta on töötuna arvel ja tal ei ole midagi," rääkis Dudinskij. "Summa kogu selle asja eest pole väga suur. Tahan lihtsalt, et see kiiremini läbi saaks. See on nagu halb uni. Kõik, mul pole rohkem sõnu," ütles Andrejev.

Viis aastat tagasi õnnetusse sattunud meestel jääb loota kohtutäiturile ja endise tööandja südametunnistusele. 36-aastane Andrejev on osalise töövõimetusega, õppis vahepeal rongijuhiks, aga koondati. 38-aastasel Dudinskijl on täielik töövõimetus, kuid ta leidis kontoritööd. Ehitusplatsidest käivad mõlemad nüüd kauge kaarega mööda. "Mitte mingeid kõrgusi, mitte kunagi enam. See on väga raske," sõnas Andrejev.

Endine firmaomanik Edgar Joost teatas oma advokaadi vahendusel, et ei soovi anda mingeid kommentaare ega selgitada. Tööinspektisoon kutsub aga üles kõiki, kellel on küsimusi, nende poole pöörduma konsultatsiooniks, karistust kartmata.

(Tõlkinud Anne Kiris)