Valitsus kiitis kohustusliku kestlikkuse aruande rakendamise heaks
Valitsus kiitis heaks alates 2024. aastast suurettevõtetele kohustuslikuks muutuva ja halduskoormust suurendava kestlikkuse aruande standardi (ESRS), mis tuleneb Euroopa Komisjoni määrusest. Ettevõtjad on lisaaruande rakendamist varem kritiseerinud, leides, et see lisab aastas 100 000 euro jagu asjatut bürokraatiat.
"Kestlikkusaruandluse kohustus rakendub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult," teatas rahandusministeerium. "Kestlikkusaruandlus saab tulevikus olema majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus, kus valdavalt suurettevõtted ja suured konsolideerimisgrupid hindavad konkreetselt oma tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid ja riske kestlikkusega seotud teemadel."
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik selgitas, et vaatamata suurenevale halduskoormusele on kestlikkusaruandlus vajalik ja "käib arenenud riikidega käsikäes".
Osanik tõi välja, et kestlikkusaruandlus omab olulist rolli toetamaks Euroopa Rohelist Kokkulepet.
2025. aasta lõppu on ministeeriumi teatel planeeritud veebipõhise tööriista valmimine ettevõtjatele kestlikkusteemade mõistmiseks ning andmete kogumiseks. Tulevatel aastatel on tulemas ka mitukümmend ESRS standardite koolitust.
Neljapäeval kinnitatud standardite osas on tagasisidet küsitud nii era- kui avalikult sektorilt kolmel korral, juuli 2022, jaanuar 2023 ja juuni 2023, märkis ministeerium. "Eesti on oma seisukohad edastanud ja võrreldes esimese versiooniga on standard muutunud, lihtsustamaks selle esmast rakendamist," sõnas Osanik.
Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult: alates 2024. aasta majandusaastast suurtele avaliku huvi üksustele, kellel on üle 500 töötaja, 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest kahel järjestikusel aastal (250 või rohkem töötajat, müügitulu 40 miljonit eurot, bilansimaht 20 miljonit eurot. 2026. aastast kohaldub see ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetele, samuti väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ning kaptiivkindlustusandjatele.
Kestlikkusaruandluse kohustus kohaldub seega ligikaudu 350 Eesti ettevõttele, kellest eeldatavalt kaks kolmandikku hakkavad seda aruannet oma majandusaasta aruande osana esitama, kolmandik aga kasutab konsolideerimise erandit ehk nende emaettevõte koostab konsolideeritud kestlikkusaruande.
