X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eestisse saabunud tööealistest Ukraina sõjapõgenikest käib tööl iga teine

Foto: ERR

Tööealistest Ukraina sõjapõgenikest käib tööl iga teine ja eeskätt teevad nad lihttöid, töötades näiteks koristaja või köögiabilisena. Ometigi on tööhõiveeksperdi Raul Eametsa sõnul kasu ja potentsiaal, mida sõjapõgenikud Eesti majandusele toovad, kordades suurem kui summa, mida riik maksab neile sotsiaaltoetustena.

Tööealisi ajutise kaitsega Ukraina kodanikke viibis novembri keskel Eestis kokku ligi 26 500. Kui Eestis üldiselt on tööga hõivatud 69 protsenti tööealisest rahvastikust, siis sõjapõgenikest käis tööl 46 protsenti. Ka töötuid on nende hulgas rohkem – üldiselt on Eestis töötuid seitse protsenti, Ukraina sõjapõgenike seas aga 16 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsleri Ulla Saare hinnangul võib nende näitajatega igati rahule jääda, sest mujal Euroopas on töötavate Ukraina sõjapõgenike osakaal veel väiksem.

"Kui me üleüldse võrdleme, on ju olnud ka varasemad põgenikelained Euroopas, et kuidas neil siis läheb, siis tavaliselt 50 protsendi lähedase määrani jõudmiseks võtab umbes kümme aastat. Me oleme tegelikult juba kümme aastat ees, kui võrrelda varasemate põgenikelainetega. Ja siis kohalike elanikega sarnase töötamiseni jõutakse umbes 20 aastaga," rääkis Saar.

Eesti valitsus on alates eelmise aasta algusest kulutanud Ukraina sõjapõgenike sotsiaalsele kaitsele ligi 200 miljonit eurot. Nii moodustasid Ukraina sõjapõgenikud eelmisel aastal 40 protsenti kõigist toimetulekutoetuse taotlejatest.

Sõjapõgenike tööhõivet uurinud Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on ukrainlaste majandusse toodav kasu maksude ja tarbimise näol siiski suurem kui see summa, mis kulub toetustele.

"Fakt on see, et oludes, kus just madalapalgalistel töökohtadel oli meil tööjõupuudus, mitte tööpuudus, siis nad seda defitsiiti aitasid leevendada kindlasti," ütles Eamets.

Justnimelt lihttöödel sõjapõgenikud eelkõige töötavadki. Kõige populaarsem amet oli oktoobri lõpus näiteks koristaja, kontori- või hotelliabiline. Seda tööd tegi 1564 sõjapõgenikku. Populaarsuselt järgmised ametid olid köögiabiline, kokk, poemüüja ja pakkija.

Ukrainlased teevad töötukassa hinnangul lihttöid eelkõige seetõttu, et nad ei oska piisavalt eesti keelt või siis ei vasta nende Ukrainas saadud haridus Eesti nõuetele. Kui need tõkked saavad ületatud, siis on Ukraina sõjapõgenikest Eesti majandusele pikas plaanis ka kõige rohkem kasu.

"Ukraina õpetaja peaks mingil hetkel vastama Eesti õpetajatele esitatavatele nõudmistele. Samamoodi Ukraina medõde peaks vastama Eesti medõdele esitatud nõuetele. See on see, kus riik peaks panustama täiend- ja ümberõppesse, et neid nii-öelda ette valmistada nendesse ametitesse, mida nad tegelikult on Ukrainas teinud. Nad täna teevad väga lihtsaid töid. Seal on veel päris suur potentsiaal," rääkis Eamets.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: