"17. märtsi tormisel pühapäevahommikul lahkus siit ilmast mu pühendunud teekaaslane, tugi ja lohutaja halbadel aegadel, elurõõmu ja huumoripall, kirglik kõiges, mida ette võttis, mu ainumas – Vaapo Vaher. Meie ühine tee oli nagu üks väga puhas ja kaunis akord. Oodaku sind Sealpool pikad raamaturiiulid ja tulised jalgpallilahingud," kirjutas abikaasa Evi Arujärv sotsiaalmeedias.

27. jaanuaril 1945 Tallinnas sündinud Vaher siirdus 1954 Hiiumaale, kus lõpetas Kärdla Keskkooli. Aastatel 1965–1968 õppis ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis arhitektuuri. Vaapo Vaher on töötanud laadijana, puusepana, maalrina, teetöölisena, betoneerijana.

1974–1976 Hiiumaa Keskraamatukogus vanembibliograaf. 1976–1978 ajalehe Nõukogude Hiiumaa keelekorrektor. 1979 1982 Õhtulehe korrespondent. 1982–1985 ajakirja Pikker vanemtoimetaja. 1992–1996 ajalehe Eesti Aeg ja 1996 1999 ajakirja Luup kultuuritoimetaja. Edaspidi vabakutseline. Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige.

Vaapo Vaher on avaldanud sadu artikleid, uurimusi, esseid. Luulet koguteostes "Noori autoreid 77", "Eesti murdeluuleantoloogia" jm, Loomingus, Nooruses, Edasis, Noorte Hääles jm ajakirjanduses. Vaapo

Vaher on kirjutanud lastejutte ja -luulet, filmistsenaariumi "Klaaside taga", kuuldemänge, laulutekstid Valter Ojakääru operettidele "Maskeraad Ungrus" ja "Winnetou", hiiumurdelisi laulumänge (helilooja Arved Haug) jm. Vaheri luulet on tõlgitud vene, inglise ja valgevene, esseistikat vene, soome ja saksa keelde.

Vaapo Vaheri mastaapne uurimistöö "Hiiumaa kirjanduse lugu" ilmus aastal 2019. Kaheköiteline suurteos on eesti kirjanduse mahukaim regionaalne käsitlus, samas suurejooneline panus kirjandusloo uurimisse tervikuna.

Teose eest pälvis Vaapo Vaher kõrge tunnustuse – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna 2019. aasta peapreemia ning Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi preemia "Kultuuripärl 2019".

2020. aastal tunnustasid hiidlased Vaapo Vaheri teeneid Hiiu maakonna teenetemärgiga.

Vaapo Vaheril oli Eesti jalgpalli taastamisel ja arendamisel enam kui 30 aasta jooksul hindamatu väärtus. Ta oli ka Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige.

Vaher avaldas 2010. aastal raamatu "Jalgpall hingede öös", mis käsitleb põneva nurga alt jalgpalli ja kultuuri seoseid. 

2013. aastal pälvis ta jalgpalliliidu kuldmärgi.