Tulevane ilmaradar hakkama tuvastama Läänemerelt tulevaid äikese ja sajupilvi enam kui 100 km kauguselt.

"Praeguste radaritega näeme küll üle Saaremaa kaugusele kuskil 250 km. Aga 250 km kaugusel radari kiir tõuseb juba kuskil 6 km kõrgusele, aga halvad ilmastikunähtused tulevad altpoolt. Näide eelmisest suvest, kas Sõrverahe oleks varem teada olnud? Kindlasti!" ütles keskkonnaagentuuri nõunik Avo Sipelgas.

Kohalikke elanikke häiris suhtumine, et ilmaradari tulekust nende külla pidid nad lugema alles ajalehest, kui oli hakatud juba esimesi ettevalmistusi tegema.

"Meie käest küsitakse tihti asju, kas planeeringute mõistes kuskile midagi sobiks," rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk. "Ja meie saime seda lõplikult teada, kui nad tulid projekteerimistingimuste taotlusega. Selleks hetkeks oli neil asukoht juba välja valitud ja elektrikilp ja elektritööd juba tellitud. Ehk et me ei saa vallana minna kommunikeerima igat küsimust, kui küsitakse, kas kuskile saab midagi teha."

Suurimat vastuseisu on kohalikes tekitanud hirm radari elektromagnetvälja kiirguse vastu.

Tehase andmed külaelanikke ei veennud ja seetõttu lasi esmakordselt Eestis keskkonnaagentuur oma Harku radari juures mõõtmised läbi viia.

"Mõõdetud tulemused kinnitavad, et elektromagnetväli jääb ilmaradari torni läheduses lubatud piirnormist rohkem kui 500 000 korda väiksemaks ja inimese tervisele ohtu ei kujuta," ütles TalTech kaasprofessor Lauri Kütt.