Ministeeriumi teatel aitab veterinaarseaduse muutmisega kehtestatav mikrokiibi paigaldamise ehk kiibistamise kohustus tagada, et looma pidaja on tuvastatav looma sünnist surmani. Seetõttu leitakse, et andmeid loomade ja pidajate kohta on nii praktilisuse kui ka andmekaitse huvides mõistlik hoida riiklikus registris, mis luuakse PRIA juurde.

"Siiani on registrid olnud kohalike omavalitsuste põhised, aga loom halduspiire ei tunne. Mida lihtsamini ja kiiremini on looma pidaja tuvastatav, seda vähem on kodutuid loomi ja ka vaidlusi, kes looma eest vastutab," ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Samuti tekib Hartmani sõnul muudatuse tulemusel selge ülevaade lemmikloomadest riigis, mis aitab planeerida nii järelevalvet kui ka korraldada kohalikke teenuseid.

"Registri loomine aitab vähendada loomadega seotud kuritegevust, sh nende varastamist ja edasimüümist. Tänu sellele saab ennetavalt kontrollida loomade heaolu, näiteks kutsikavabrikutes. Lisaks aitab register planeerida avalikku ruumi vastavalt elanike ning nende lemmikloomade vajadustele," ütles minister.

Edaspidi peab igaüks, kes võtab endale kassi, koera või valgetuhkru, laskma looma kiibistada veterinaararstil, kes kannab kiibi kohe ka riiklikusse registrisse. Kui looma pidaja kingib või müüb looma edasi ning seega looma pidaja vahetub, peab registris muudatuse tegema juba looma pidaja. Samuti tuleb registris ajakohastada nii lemmiklooma kui ka tema pidaja andmed, kui need peaksid muutuma.

Lemmiklooma registreerimise ja pidaja vahetamise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot, mille eest kaetakse registri ülalpidamiskulu. Juba praegu erinevates registrites olevate lemmikloomade eest riigilõivu tasuda ei tule, nende andmed kantakse üle riiklikusse registrisse.

Kohustuslik kiibistamine ja riiklik register on eeldus plaanitavatele muudatustele loomakaitseseaduses, mis peaks ministeeriumi kava kohaselt riigikokku jõudma aasta teises pooles.