Selge keele standard seab esikohale lugeja

Teisipäeval on rahvusvaheline selge keele päev. Ühtlasi jõustus oktoobri algul Eesti esimene selge keele standard, mis annab avalike tekstide kirjutajatele juhised lugejakeskse teksti koostamiseks.
Selge keele standard on koostatud eesmärgiga lihtsustada avalikku kirjalikku suhtlust ja teha teabevahetus sujuvamaks.
Kristel Ress, kes juhib Eesti standardi koostanud tehnilist komiteed, tõi näite, millised juhised standardis on.
"Enne, kui teksti hakata koostama, siis peaks alati teksti koostaja läbi mõtlema, kes on tema lugeja ja mis eesmärgil lugeja seda loeb. Kas tegu on näiteks kalameestele mõeldud juhistega, mida võib-olla rannakalur loeb kuskil paadis külma ilmaga märgade näppudega oma mobiiltelefonist tõenäoliselt või seda loeb keegi rahulikult kodus või seda loeb keegi kuskil bussipeatuses tänaval. Need on väga erinevad kasutusolukorrad," selgitas Ress.
Ress rõhutas, et selge keele standard on vaid üks töövahend ning sealsed juhised ei ole väga spetsiifilised.
"Standardi eelis on nüüd see, et esimest korda on ühes kohas väga kompaktselt need nõuanded koos. See ei ole mingi keeleinimeste asi enam. Siin ei õpetata väga, mis sõna kuhu paremini sobib või mis käändevorm valida. Selliseid asju ei ole. Siin on hästi suured põhimõtted, mis on tõesti vajalikud, ma ütles, igale kontoritöötajale. Kindlasti on neist kasu ka toimetajatel – eriti kui nad alles alustavad oma karjääri – ja kooliõpilastel, õpetajatel, teadlastel," ütles Ress.
ERR-i keeletoimetaja-nõustaja Ester Põldma ütles, et selge keele standard tuleb kindlasti kasuks.
"Eelkõige on kasu tõenäoliselt veebitekstide kirjutajatele. Seal on eelkõige tähtis lühidus, selgus ja arusaadavus, et lugeja mõistaks esimese lugemisega, mida selle lausega on öelda tahetud talle," sõnas Põldma.
Selge keele rahvusvahelise määratluse kohaselt on tekst selges keeles siis, kui selle teksti sihtrühmas olev lugeja leiab üles info, mida ta otsis, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda.
"Lugejakesksus ongi kõige tähtsam ja me eelkõige peame mõtlema, kellele me seda teksti kirjutame või kellele me seda saadet teeme. Sellest siis lähtub, milliseid sõnu me kasutame, milliseid lauseid me kasutame, milline see tekst peab olema," ütles Põldma, kelle igapäevatöö ongi meediatekstidega tegelemine.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi











