Majandusministeerium tahab, et turismi roll maapiirkondade majanduselus suureneks. Seepärast on nüüd valminud määruse eelnõu, mis näeb ette toetusi turismiarendajatele, suunatud ennekõike just Tallinnast eemal asuvatele piirkondadele.

Toetusi on plaanis maksta asutustele, keda ametkondlikus keeles nimetatakse DMO-deks ehk sihtkoha arendamise organisatsioonideks. Näiteks Lõuna-Eesti DMO-de hulka kuuluvad SA Tartumaa turism ja Sibulatee, Pärnumaa DMO-de seas on Tõstamaa Mõis SA ja Soomaa Turism MTÜ ning saarte DMO-deks loetakse muu hulgas Hiiumaa Arenduskeskust ja nii Saaremaa, Ruhnu kui ka Muhu vallavalitsust.

Toetust saavad organisatsioonid peaksid arendama maapiirkondade turismi, tehes koostööd omavalitsuste, ettevõtjate ja teiste partneritega, et suurendada turismi rolli nende paikade majanduselus.

"Aastateks 2027–2029 kavandatava uue toetusmääruse peamine eesmärk on muuta piirkondliku turismiarenduse rahastamine stabiilsemaks ja pikaajalisemaks," ütles ERR-ile majandusministeeriumi turismi valdkonnajuht Kristina Jerjomina.

Ta lisas, et seni on antud toetusi lühemaks perioodiks, aga kui muudatus teoks saab, siis antakse neid kolmeks aastaks. Samas suureneb toetusesaajate omapanus kolmandaks aastaks 50 protsendilt 55-ni, et sõltuvust riiklikust rahastusest vähendada.

Jerjomina sõnul pööratakse senisest enam tähelepanu turismi hooajalisuse vähendamisele, et keskustest kaugemale reisitaks ka väljaspool suvist kõrghooaega, aga ka piirkondliku turismimajanduse mõjule ja sellele, et külastajatele jääks hea kogemus.

"Ühtlasi muutuvad toetuse kasutamine ja aruandlus lihtsamaks, laieneb abikõlblike kulude ring ning toetuse aastane kogumaht suureneb ligikaudu 200 000 euro võrra," selgitas valdkonnajuht.

Turismi edasiste aastate tegevuskava kohaselt peaks ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna jõudma aastaks 2029 vähemalt 53 protsendini. Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel peaks samaks ajaks kasvama 65 protsendini.

Selle eesmärgi saavutamiseks peaks toetuste abil jätkuma kultuuri,- pärand-, toiduturismi ja muude selliste turimitoodete arendamine väliskülaliste ootustele vastavaks. Ennekõike peetakse eelnõus silmas kvaliteedi paranemist ning nende võimaluste pakkumist ka madalhooajal, mille tagajärjel peaks turismitulu kasvama.

Lisaks on plaanis jätkata turismisektori tegevuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, näiteks peaks teenuseid saama rohkem veebi teel broneerida.

Maaturismi pudelikaelaks on pääs bussijaamast metsa või mõisa

Praegu on probleemiks ka transpordilahendused. Eelnõu seletuskirja kohaselt on regionaalse turismi üks suuremaid pudelikaelu see, kuidas saab külastaja bussi- või rongijaamast metsarajale, mõisa või muuseumisse või leiab talle arusaadava parkimisinfo.

Maapiirkonnas turismi arendav organisatsioon, kes toetust saab, ei pea hakkama ise busse ostma ega liine haldama, vaid tal tuleb pidada olukorra parandamise võimaluste üle nõu piirkondlike ühistranspordikeskuste, omavalitsuste, tehnoloogia- ja turismiettevõtetega.

Turismiarendaja ülesandeks saab ka kaardistada, milliste turismiobjektide juurde on ligipääs olulisem, millised on külastajate liikumismustrid ja milliseid lahendusi võiks katsetada.

Toetuste kogumaht on 1,97 miljonit eurot aastas ning toetuse määramisel võetakse arvesse, kui kaugel on konkreetne koht Tallinnast ja kui hästi on see teiste paikadega ühendatud.

Eelnõu kohaselt tehakse regionaalse mõju arvutused lähtuvalt hinnangust, et kõige parem teenuste, töökohtade ja taristu kättesaadavus on Tallinnas ja sellega piirnevates maakondades, samas kui kaugemates piirkondades on elanike ja teenuste hoidmiseks vaja lisastiimuleid ja toetusi.

"Regionaalse mõju näitaja kasutamine võimaldab suunata suuremat toetust nendele sihtkohtadele, kus turismi arendamine aitab kõige enam kaasa regionaalse tasakaalu saavutamisele, ettevõtlusaktiivsuse suurenemisele ning töökohtade loomisele väljaspool Tallinna ja Harjumaad," seisab eelnõu seletuskirjas.

Toetuse saajal tuleb tagada, et piirkonna turismiteenused ja -sihtkohad on korrektselt esitatud visitestonia.com andmebaasis.

Praegu on tegu alles määruse eelnõuga, millele ministeerium ootab tagasisidet kuni 26. oktoobrini ning pärast seda pannakse paika määruse lõplik sõnastus.