Platvormitöö tegijaid tunneme eelkõige toidukullerite ja taksojuhtide järgi. Enamik neist ei tööta klassikalise töölepingu alusel ja ringi võivad nad sõita nii palju, kui hing ihkab. Arenguseire keskuse ja majandusministeeriumi uuringust selgus, et nende tööaeg on muutunud üha kurnavamaks.

Arenguseire keskuse ekspert Olavi Miller rääkis, et uuringu järgi töötab veerand toidukulleritest ja taksojuhtidest üle 50 tunni nädalas, mis on rohkem, kui on Eestis tavapärane töönorm. See on 40 tundi nädalas. "Veel tuleb uuringust välja, et palju oli neid kullereid ja taksojuhte, kes töötasid ka üle saja tunni nädalas," sedastas Miller.

Selline koormus kahjustab uuringu tegijate hinnangul tervist. Lisaks tõstatub küsimus kaasreisijate ohutusest. Majandusministeerium ei kiida ületöötamist heaks, kuna tööaja ja tervise vahel peab olema tasakaal. Mingit muutust aga oodata pole.

Platvormitöötajad on iseseisvad töötajad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Hedi Arukase rääkis, et platvormitöö tegijad pole tavapärase töölepinguga töötajad, vaid iseseisvad töötajad. "Siin ei ole midagi teha, paraku neil on vaba valik valida, kaua nad töötavad," nentis ta.

90 protsenti platvormitöötajatest teenivad palgalisa ka mujalt, vaid umbes 2000 inimesele on see ainuke sissetulekuallikas. Põhjus, miks end tööga kurnatakse, peitub enamasti rahas. Kahel kolmandikul töötajatest on palk vähem kui 1200 eurot kuus.

Ka sotsiaalkindlustuse puudumist peetakse valdkonna puhul probleemiks. Pensionit kõik ei kogu, ravikindlustus saadakse enamasti teistest töökohtadest või õppeasutustest, 14 protsendil puudub kindlustus sootuks.

Probleem on ja lahendusi on vaja

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo (Reformierakond) rääkis, et tegemist on iseseisvate otsustusvõimeliste täiskasvanutega, kes on valinud sellise töötamise vormi. "Kas see on ühiskonnale laiemalt probleem? Jah, see on laiemalt probleem," sõnas ta. "Kas me peame otsima lahendusi? Jah, me peame otsima lahendusi," lisas Riisalo.

Tema sõnul on üks lahendus see, et platvormitöö tegijad moodustavad oma ametiühingu. "Sellepärast, et sotsiaalset tagatist saab anda tööandja ja nende puhul platvorm," lisas Riisalo.

Platvormitööd hakkab peatselt reguleerima uus direktiiv, mis peaks valdkonda läbipaistvamaks muutma. Praegu on eelnõu riigikogus.

Arukase ütles, et eelnõu on oluline, et platvormitöö tegija saaks aru, millised tingimused talle rakenduvad ning mida ta ise saab teha selleks, et lühema ajaga paremat teenistust koguda.