Euroopa Liidu looduse taastamise määruse kohaselt ei tohi linnade rohealade pindala ja puuvõrade katvus 2030. aastaks võrreldes 2024. aastaga väheneda. Alates 2031. aastast peaksid need näitajad hoopis suurenema. Eestis puudutab nõue 20 linna ja omavalitsust, kuid neist 14-le kehtib kuni 2030. aastani erand. Erandita jäid Tartu, Narva, Viljandi, Võru, Valga ja Kambja vald.

Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul ei ole Tartu linnaroheluse vastu, aga vastuseta on veel väga palju küsimusi. Näiteks tõi ta metoodika täpsuse, õiguslikud alused ja selle, kes katab kulud.

"Praegune nii-öelda riigi poolt esitatud käsitlus vaatab aga peamiselt seda, kas see maa oli 2024. aastal rohelise kattega, mitte seda, milleks see maa planeeritud oli. Ja siin ongi meie hinnangul väga selge õiguslik probleem, et kogu see lähenemine on karjuvas vastuolus Eestis kehtiva planeerimisõigusega," ütles Mölder.

Linnasekretäri sõnul on Eestis üld- ja detailplaneeringud kehtestatud seaduse alusel ning nendes on pärast avalikke menetlusi kokku lepitud, kuhu võib ehitada ja millised alad tuleb säilitada rohelisena.

"Kehtivat ehitusõigust ei saa lihtsalt satelliitpildi alusel olematuks muuta. Kui riik tahab seda õigust piirata, peab selleks olema selge seaduslik alus ja aus hüvitamise kord, aga praegu seda kumbagi ei ole," lausus Mölder.

Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonnajuht Mart Kiis ütles, et lahtisi otsi tõesti on ja järgmisel nädalal istutakse Tartus sel teemal ka ühise laua taga. Ühe võimaliku lahendusena on Tartu ise välja pakkunud kompenseerimise mõnes teises omavalitsuses, kus arendussurve väiksem.

"Seda me siis soovime ka Tartu linnaga ja seejärel juba ka teiste kohalike omavalitsustega arutada, kui selline mehhanism välja töötada, et mida see õiguslikult tähendab, kas ja milliseid muudatusi on vaja õigusruumis, kuidas rahaline kompenseerimine ja millised toetusmeetmed oleks sellisel juhul asjakohased," selgitas Kiis.

Sarnaselt Tartuga on kulude katmise küsimuse tõstatanud teiste seas ka Eesti Tööandjate Keskliit.

"Meil tegelikult ei ole täna piisavalt teadmisi, millises mahus uusi tegevusi või kohustusi on kavas planeeritud lisanduma, keda need mõjutama hakkavad, kui suures ulatuses need hakkavad mõjutama, on need siis eramaaomanikud, riigimaa kohalikud omavalitsused ning kes need tekivad kulud kannab või kust see raha üldse tuleb," märkis keskliidu esindaja looduse taastamise kava juhtkomisjonis Kati Rostfeldt.

Mart Kiis kliimaministeeriumist ütles, et rahastust on võimalik saada erinevatest programmidest ja projektidest. Ta avaldas lootust, et Euroopa Liidu uus eelarveperiood pakub ka lisavõimalusi.

"Hetkel looduse taastamise kavas me kirjeldame need võimalikud tegevussuunad, hinnanguliselt ka maksumused ja siis see looduse taastamise kava saab olema tuleviku rahastusotsustel selline alusdokument, millele tuginedes siis kas kohalikud omavalitsused saavad toetusi küsida, kirjutada projekte ka teadlased, selle alusel saavad erinevaid projekte ellu viia ja nii edasi," loetles Kiis.