Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna professori Peeter Linnapi käe alt alguse saanud seltskond tõi kohalikku kunstipilti lääneliku foto- ja installatsioonikunsti. Taasiseseisvunud Eestis otsisid noored loojad oma häält äsja lagunenud nõukogude süsteemi ja tärkava kapitalismi vahelises murrangus. Näituse koordinaatori Rene Kriisa sõnul oli toonaste tudengite töödel oma kindel roll.

"Nad ei olnud tingimata esimesed, kes Eestis foto- või installatsioonikunstiga tegelesid, aga nad olid väga arvestatavad," ütles Kriisa. Ta lisas, et nad olid eelvägi, kes andis lainele jõudu juurde, et tuua seda rahva ette ja teadvusse.

Püsiva näitusepinnata tegutsenud rühmitus improviseeris erinevatel pindadel ja katsetas vabaduse piiridega. Üks neist kunstnikest, kelle tööd on ka näitusel üleval, oli Mart Viljus.

"Pilguga võib tagasi vaadata kogu sellele perioodile, see oli üsna huvitav aeg ja mingis mõttes metsik," sõnas Viljus. Ta lisas, et sai teha projekte ja töid, mis tänapäeval oleks üsna keerulised.

"Aga nende tööde puhul ei ole häbeneda midagi," nentis VIljus. Ta lisas, et see, mis oli nõukogude ajal kunstis keelatud, oli korraga lubatud ning kunstnikud asusid vabanenud ruumi täitma uute sümbolitega.

Peeter Linnapi endine õpilane Armo Sepandi ütles, et näitusel on Linnapi pildid, kus ta ronis monumendi otsa ja kehastas kangelast. "Tol ajal oli hästi oluline, kui tõmmati Lenini kujud maha ja need monumendi alused jäid vabaks," rääkis ta. Linnap kasutas selle ära ja tema oli ise uus kangelane Lenini asemel, sedastas Sepandi.

Näitusega saab Tartu Kunstimuuseumi viltuses majas tutvuda tuleva aasta jaanuari lõpuni.