Küberkuritegevuse puhul oleme harjunud kuulma rünnetest veebilehtedele või ka andmeleketest. Kuid Prantsusmaal said häkkerid hiljuti ligipääsu sadade toidupoodide külmikutele, keerasid kuumuse põhja ja hävitasid niiviisi tonnide kaupa ülessulanud toitu. Kuigi rünnaku tegijad ja eesmärk on seni teadmata, tõstatab juhtum ka laiemalt küsimuse meie elutähtsate teenuste julgeolekust.

Tehnoloogiaekspert Glen Pilvre rääkis, et tehtud kahju oli väga suur ning ulatus miljonitesse eurodesse. "Kanad ja porgandid sulasid ju kõik ära," selgitas ta. Pilvre sõnul tuletab juhtum meelde, et kõik on juhetpidi ühenduses ja kui nende ühenduste küljes olevad lukud on natuke irvakil, siis keegi hiilib sealt sisse.

Lihtsad turvaaugud võivad haavatavaks teha kõiksugu argiseadmeid

Mingit keerukust külmikutele ligipääsemises polnud, kuna seadmed olid vanad ja tarkvara aegunud. Lihtsad turvaaugud võivadki haavatavaks teha kõiksugu argiseadmeid.

Pilvre nentis, et kõik seadmed on omamoodi internetiga, olgu need pesumasinad, tolmuimejad või külmkapid. Nende tarkvara uuendamine ei pruugi üldse olla vilgas. Nende algsed paroolid võivad näiteks ruuteritel olla üsna triviaalsed või lihtsad.

"Oli üks huvitav juhtum, kus kasiino akvaariumi juhtsüsteem oli samamoodi väljapoole haavatav, sealtkaudu saadi sisse ja kuna see oli sisevõrgus, saadi akvaariumi kontrollsüsteemi kaudu näpud taha kasiinoklientide andmetele," rääkis Pilvre.

Selle eest, et Eestis taolisi turvaauke ei leiduks, vastutab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Võrreldes Prantsusmaaga on olukord siin ameti kinnitusel suhteliselt hea. Elutähtsate teenuste osutajatele kehtivad karmid nõuded ja kontroll on pidev.

Eestis on võrkuvaatavaid seadmeid käputäis

RIA intsidentide käsitlemise osakonna juht Taavi Kupper nentis, et Eestis on võrkuvaatavaid seadmeid käputäis ja kõikide osapooltega on juba ühendust võetud. Samuti on antud edasi juhis, kuidas see ots ära peita, kinni panna või milliseid vastumeetmeid tarvidusele võtta.

Milliste ettevõtetega tegu, jätab amet muidugi ütlemata. Viimasel ajal on kübervallas toimunud aga suured arengud, mis mõjutavad ka kuritegevust.

Tartu ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma nentis, et nüüd tuleb mängu tehisintellekti võimekus ehk pahasoovijate käes aitab AI tööriistana veel kiiremini ja rohkem paha teha. "Samamoodi, nagu ka kaitsjate käes aitab tehisintellekt ennast paremini kaitsta," lisas ta. Noorma sõnas, et tulevikus võib ka juhtuda, et tehisintellekt hakkab iseseisvalt ühel või teisel põhjusel meie süsteeme hävitama.

Kupper ütles, et AI on teinud kogu ründeteekonna väga kiireks ja lühikeseks. "Kunagi võisime haavatavuse leidmise järel loota 30-päevasele uuendamistsüklile enne, kui midagi võib-olla kompromiteeritakse," sõnas ta. Nüüd on juba 2 kuni 24 tunni jooksul haavatavus kompromiteeritud.

Kodumasinate ründamisest tänapäeva häkker ei unista

Siiski ütlevad eksperdid, et kodumasinate ründamisest tänapäeva häkker ei unista, pigem otsitakse viisi kiirelt rikkaks saamiseks. Kuid kas väikesest turvaaugust võib pihta saada kogu riigi julgeolek? Kaitseväe kinnitusel on sõjaline taristu oluliselt rangema järelevalve all ja rünnak oleks ajaraiskamine. Nende süsteeme testivad pahalased aga pidevalt.

Küberväejuhatuse ülem René Innos nentis, et selliseid juhtumeid on keskmiselt 100 000 ööpäevas. "Me ei näe selles erilist ohtu," lisas ta. Innos selgitas, et juhtumeid, mis tal vererõhu üles tõstavad, on meil keskmiselt aasta jooksul umbes 20 kuni 30 tükki.

Ulatusliku küberrünnaku kogemus saadi Eestis kätte juba 2007. aasta pronksiöö ajal, kui sihtmärgiks olid riigiasutused, pangad ja meediaväljaanded. See oli maailma ajaloos esimene nii suur ühe riigi pihta tehtud küberrünnak. Saadud kogemuse tõttu on Eestil õnnestunud tänaseni jääda üheks küberkaitstumaks riigiks. Kuid nagu näitab Prantsusmaa juhtum, siis piisab vaid ühest lohakusveast.