Peale hommikusööki suundusid Naerumaa Lasteaia lapsed Toomemäele, et ehitada sinna siilidele talvitumiseks pesa. Naerulindude rühma õpetaja Gerli sõnul räägivad lapsed ka lasteaias aeg-ajalt siilidest. Nähakse neid nii pargis kui ka koduhoovis.

"Lastel on hästi vahva tulla ja aidata loomi. Meil oli ka näiteks laps, kes päästis oma aiast ühe väikese siilikese, kellel oli käpp haige. Ema ja isaga sõitsid siili Tartust õhtul hilja Keila hoiuperesse taastuma ja neil on ka oma aias siilike, keda toidavad ning kellele pesa ehitasid. Tulimegi vaatama, kuidas looduses käib selline ehitus," lausus Gerli.

Loomaökoloog Kaarin Heina sõnul magavad siilid enamasti talveuinakut novembrist aprillini. Praegu aga otsivad nad sobilikku kohta, kus talv veeta, mistõttu on asutud neile pesasid ehitama nii Toomemäele kui ka mujale Tartusse. Näiteks koolide ja lasteaedade lähedusse, kus siile nähtud ning oksad ja lehed on käepärast.

"Kõige lihtsam on panna kaks palki alusteks üksteise kõrvale ja siis võtta veel mõni jämedam ja panna nende peale. Juba tekib alla koopa karkass. Võtame nüüd mõned peenemad oksad ja nüüd saab selle pesa soojaks teha. Kui võtate igaüks peotäie lehti ja viskate pesa peale ja tulebki mõnus soe talvepesa," ütles Hein.

Heina sõnul on praegu viimane aeg vaadata ka koduaedades üle, kas sügistööde käigus on jäetud ruumi ka siilidele. Eriti aedades, kus siilid liiguvad.

"Mulle on öeldud, et näiteks eurolaus on ideaalne siilipesa alus, et see kõrgus on täpselt paras. Siilil on vaja kuskil 13 kuni 15 sentimeetrit ruumi, et ära mahtuda. Kui võtta mõni euroalus, sinna mõned väiksemad oksad, hunnik lehti, siis ongi juba pesa valmis," ütles Hein.

Suvel püüavad teadlased teha kindlaks, kas siilid võtsid ehitatud pesad ka omaks.