Eesti mullastikukaarti uuendati viimati 1980. aastatel, kuigi mullastikuandmeid kogutakse pidevalt. Uut mullastikukaarti on aga vaja, kuna vahepeal on muutunud nii kliima kui ka maakasutus, mis mõlemad mõjutavad mulla seisundit.

"Kõige enam on toimunud muutused just turvasmuldades, sest 1960. aastast kuni 1970. aastani oli väga intensiivne kuivendus ja suur osa meie turvasmuldadel olevast metsamaast on praeguseks kuivendatud. Väga õhukeste turvasmuldade osakaal on kahanenud ligi 14 protsenti," ütles maaelu teadmuskeskuse mullaseire teadur Ain Kull.

"Kõige vähem läbiuuritud piirkonnad olid meie linnad. Kui me vaatame praegust mullastikukaarti, siis linnades valitseb mullastiku kohapealt tühjus. Kuigi me ju teame, et linnades on pargid, haljasalad ja see projekt selle tühimiku nüüd kindlasti täidab. Nüüd on meil ka linnades olemas täitsa oma mullad," sõnas maaelu teadmuskeskuse mullastiku valdkonna nõunik Priit Penu.

Uuest mullatikukaardist saab kasu iga maaomanik või põllumees, kokkuvõttes aga kogu Eesti riik.

"Mullastikuandmed on üks osa maa maksustamishinna kujunemisest. Nii et kõik maaomanikud on huvitatud, et tema maal olev muld oleks võimalikult aktuaalne, asjakohane ja õige," lausus Penu.

"Tänu uuele, täpsemale mullastikukaardile saab ta hakata paremini hindama oma väetiste arvet ja kui suured on meie kasvuhoonegaasi heited, mida arvestatakse riiklikus kasvuhoonegaasi arvestuses. Kui meil on turvasmuldasid vähem, siis on ka seal lagunemine nüüd oluliselt aeglasem," sõnas Kull.

Mullastikukaardi valmimine on ainult väike osa keskkonnaagentuuri järgmisel aastal lõppevast teadus- ja arendusprojektist.

"Selle projekti võib-olla suurem eesmärk on koostada või luua selline tööriist, millega nii riik kui ka kohalikud omavalitsused saaksid edaspidi hakata maakasutusega seotud otsuseid suunama," ütles keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Janika Laht.