Seni pole veokite möödasõidukeelu märki Eesti teedel nähtud.

"Sellel lõigul on möödasõidualad lühemad kui teistel sarnastel lõikudel ja oluline aspekt on ka see, et sellise suure liiklussageduse juures on raskeliikluse osakaal väga suur ehk 25 protsenti kogu liiklusest on raskeliiklus. Me näeme seda igapäevaselt, et veokite omavaheline möödasõit on kohati ebamõistlik, sest kui sõidab veokitest suur kolonn - üks hakkab teisest mööda sõitma -, siis see kindlasti ei ole ohutu ka teistele liiklejatele," sõnas transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna juhataja Viktor Kisseljov.

Piirangu eesmärgiks on tagada liiklusvoo sujuvus ning võimaldada sõiduauto juhtidel teha möödasõite aeglasemalt sõitvatest veokitest.

Liikluskindlustuse fondi statistika kohaselt toimub antud teelõigul 20 õnnetust aastas ja tegu on olnud õnnetustega reastumisel või teepiirdele otsasõiduga. Saksamaal ja Rootsis sellised piirangud veokitele juba kehtivad.

"Seal näitasid tulemused, et liiklusõnnetused vähenesid märkimisväärselt. Saksamaal vähenesid liiklusõnnetused 30 protsenti ja Rootsis lausa 50 protsenti," ütles liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Politsei sõnul on iga liikluskorralduse muudatuse puhul kõige olulisem liiklejate teavitamine ning ekstra järelevalvet sellel maantee lõigul tegema ei hakata.

"Aga praegusel hetkel meil ei ole plaanis minna sinna järelevalvet teostama, sest me eeldame, et inimesed on mõistlikud ja peavad liiklusreeglitest kinni," sõnas PPA liiklusjärelevalve talituse juht Sirle Loigo.

Teistel Eesti 2+1 maanteedel uut piirangut kavas ei ole, sest seal on möödasõidu alad pea kaks korda pikemad. Pärnu maanteel aga jäävad need 900 ja 1500 meetri vahele. Transpordiametil on plaan Ääsmäe-Kustja lõik ümber ehitada 2+2 teeks, aga see juhtub alles järgmisel kümnendil.