Tallinnas on ligikaudu 1200 ühistranspordipeatust, sealhulgas ajutised peatused, mida kasutatakse näiteks teetööde ajal, kui tavapärane liikluskorraldus muutub ja ühistransport suunatakse ümbersõidule.

Elektroonilised infoekraanid on neist umbes sajal, osa neist vanemat tüüpi LED-reaajatablood, osa tänapäevasemad LCD-reaajaekraanid. Kuigi Tallinn paigaldab neid jõudumööda juurde, ei tasu arvata, et ekraane aastas kümnete kaupa juurde tekib, ning plaan ei olegi kõigisse peatustesse neid paigaldada.

Tallinna liikuvusametist öeldi ERR-ile, et infotabloode ja -ekraanide võrku arendatakse järk-järgult, lähtudes peatuste kasutusaktiivsusest ja tehnilistest võimalustest.

"LCD ekraan on arvestatava kuluga ja seetõttu pole eesmärk läbi ekraanide kõikides peatustes info kuvamine kasutajale. Eelkõige on need suurema kasutatavusega peatused. Kui tulevikus seadmete maksumused või lahendused on soodsamad, saab põhimõtte üle vaadata. Kõigi kasutajateni igas punktis jõudmiseks on abiks nutitelefoni lahendused," lausus ameti pressiesindaja Roberta Valtenberg.

Millised peatused peaksid ekraani saama, analüüsib liikuvusamet ise.

Praegu maksab ühe LCD -ekraani komplekt 1950 eurot ning selle paigaldamine 250 eurot. Sellele lisandub käibemaks.

Tänavu on reaalajaekraanid paigaldatud Haabersti ringi peatustesse koos ootekodade uuendamisega. Suvel paigaldati Lauteri tänava rekonstrueerimisel Hotell Olümpia peatusesse uus ootekoda ja reaalajaekraan. Praegu paigaldatakse ekraani Nisu peatusse.

Raha on tänavuseks eraldatud veel 13 uue ekraani soetamiseks ja paigaldamiseks, ütles Valtenberg. Kui palju raha on ekraanide jaoks järgmisel aastal, pole veel teada.

"Ekraanide paigaldamise võimalused sõltuvad lisaks rahalistele vahenditele ka vajaliku taristu olemasolust, eelkõige elektriühenduse olemasolust ja ootekoja valmisolekust. Seetõttu ei määra paigaldamise tempot üksnes eelarve, vaid ka peatuste tehniline valmisolek," märkis ta.

Seega on peale kõige olulisema kriteeriumi – et peatus oleks suure reisijate ja liinide arvuga – tähtis ka see, kas peatusel on juba olemas elektriühendus ning see, kas peatusesse on kavandatud uued ootekojad.

"Eesmärk on korraldada tööd loogilises järjekorras ning vältida tarbetuid kaevetöid ja hilisemaid ümberehitusi," märkis Valtenberg.