Hispaanias viibiva ÜRO vägivaldsete kadumiste töörühma sõnul tahavad tuhanded pered teada saada, mis juhtus nende omastega, kes jäid kadunuks kodusõja ja diktatuuri ajal, vahendas thelocal.es.

Franco valitses riiki alates kodusõja lõpust kuni oma surmani 1975. aastal.

Kui Hispaania alustas pärast diktaatori surma üleminekut demokraatiale, leppisid uue põhiseaduse koostanud poliitilised grupid kokku amnestias poliitvangidele, mis ühtlasi kaitses diktatuuri-aegseid ametiisikuid. Seda peeti vajalikuks ühtsuse saavutamiseks riigis, kus 1936.-1939. aasta kodusõja haavad olid ikka veel kinni kasvamata.

Sellega ei ole aga kunagi leppinud ohvrid ja nende perekonnad, aga samuti need, kes usuvad, et rahvusvahelised õigusaktid inimsusevastaste kuritegude kohta seisavad kõrgemal siseriiklikust amnestiast.

Argentinas anti hiljuti välja nelja Franco-aegse ametiisiku arreteerimiskäsk.