Tondilosside lammutamise toetusi jagava keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) juhatuse esimees Veiko Kaufmann ütles ERRi raadiouudistele, et eelmisel aastal rakendunud toetus oli populaarne ka Ida-Virumaal.

"See on leidnud sooja vastuvõtu, üle Eesti on rahastusotsuseid tehtud 1,3 miljoni euro eest ja Ida-Virumaal on kolm objekti ning kui vaadata teisi maakondi, siis kolm-neli maakonnas ongi. Aga on ka maakondi, kus ei ole üldse taotlusi esitatud, näiteks Rapla-, Jõgeva- ja Järvamaa," rääkis ta.

Toetus antakse mahajäetud põllumajandus, tööstus- ja militaarobjektide likvideerimiseks ning Kaufmanni sõnul peaks vahendeid jätkuma kõigi taoliste objektide lammutamiseks.

Samas kinnitab tondilossidega hädas oleva Kohtla-Järve aselinnapea Viktoria Tsventarnaja, et nende linnal KIK'i raha järele asja pole.

Kohtla-Järvel vajab lammutamist 40 mahajäetud hoonet, mis aga toetusmeetme alla ei mahu ehk kunagised elumajad ja ühiskondlikud hooned. Näiteks Sompa vana koolimaja, mis on lausa varisemisohtlik.

Narva peaarhitekti Peeter Tambu sõnul on ka Narvas kümmekond tondilossi, mille lammutamiseks on riigilt võimatu toetust saada.

"Meil ei ole lehmalautasid ja ka militaarobjekte. Kriteeriumite hulgas oli ka see, et rajatised peavad olema püstitatud õiguslikul alusel. Narvas on näiteks rajatisi, mis on nõukogude aja lõpul püstitatud ilma, et neist oleks ühtegi paberit järgi jäänud, paljud asuvad näiteks reformimata riigimaal. Tänu sellele ei ole meil õnnestunud leida selle rahasaamisvõimaluse kriteeriumitega sobivaid objekte," selgitas Tambu.

Kaufmanni sõnul on see arutelu teema ja poliitiline otsus, kas toetus laieneb ka vanadele elamutele, mis on tühjaks jäänud. "Siis on ilmselt huvi ka teiste hoonete vastu, mis ei kategoriseeru militaar- ja põllumajandushoonete alla. Aga see teema on teada ja see teema on ka arutelus," lisas ta.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja sõnul võib tondilosside lammutamise toetus tulevikus laieneda ka elu- ja ühiskondlikele hoonetele, kuid enne tuleb likvideerida keskkonda reostavad varemed.