Selleks koolitatakse Eesti ametnikke ning ametnikud käivad ka EL- liikmesriikides tutvumas, kuidas eesistumine toimub, rääkis Toivo Klaar ETV hommikusaates "Terevisioon".

"Fakt on ka see, et ega sa kunagi ei ole valmis eesistumiseks - eriti, kui sa oled väikeriik. See on kahtlemata väga suur väljakutse," toonitas Klaar.

"Aga samas Sloveenia sai päris hästi hakkama. See tegelikult annab riigile väga palju, sellepärast et sloveenlased tänu sellele, et nad olid kohe esimene uutest liikmesriikidest eesistuja, said nüüd endale tohutu kogemustepagasi. Kogu Sloveenia ametnikkond teab väga hästi, kuidas Euroopa Liit toimib, neil on väga head sidemed igal pool ja kahtlemata see aitab ka edaspidi. See on suur väljakutse, aga pärast on see kogemus hindamatu."

Klaari sõnul ei saa ükski liikmesriik hakata eesistujaks saades oma poliitikat ajama, kuid eesistujariigil on võimalik seada prioriteediks mõni endale oluline teema. Praegusel eesistujal Hispaanial on see Aafrika, Rootsi ajal sai hoo sisse idapartnerlus ning ka Tšehhi rõhutas seda. Eesistuja saab mõjutada rõhuasetusi, kuid EL-i pikemaajalist päevakava mõõdetakse aastatega, mitte kuudega.

"Ma usun, et lõppkokkuvõttes hinnatakse kõige rohkem seda eesistujat, kes suudab väga hästi päevakorda edasi viia, suudab uusi otsuseid vastu võtta ja lihtsalt päevakavaga edasi liikuda. Nii et selle poolest hinnatakse Rootsi, mis just lõppes, eesistumist väga, sellepärast et Rootsi üldisel hinnangul oli väga efektiivne oma eesistumise ajal," rääkis Klaar.