Estonia laevakatastroof on rootslastel siiamaani meeles. Paljudel on isegi meeles, kus nad olid ja mida nad sel päeval tegid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Töötasin sel ajal lennufirma SAS heaks Arlanda lennuväljal. Kohtusin paljude ameeriklastega, kes olid laeva pardal ja kes päästeti. Nemad rääkisid meile sellest katastroofist," meenutas Sami Khan.

Sven Novdenstam oli õnnetuse päeval koolis. "Kuulsime tragöödiast raadiost ja siis sai selgeks, et midagi kohutavat on juhtunud," sõnas ta.

Ka Pontus Stensland kuulis õnnetusest raadiost. "Olin sel päeval tööl Gamlastanil," ütles Stensland, nimetades juhtunut katastroofiks.

Lillen Sjögreni jaoks on tegemist kurva õnnetuse ja kurva päevaga.

Julia Rabe ütles, et ei tea õnnetusest kuigi palju, vaid seda, mida vanemad on rääkinud. "Ma ei tea täpselt, mis juhtus," märkis ta, tõdedes, et tegemist on ajalooga.

Peamiselt arutatakse Rootsis selle üle, kas laev üles tõsta või mitte.

"Suur teema on selles, et laev on jätkuvalt merepõhjas. See on tähtis teema nende lähedastele, kes uppusid. Nemad sooviksid laeva üles tõsta, et saaks hukkunutele teha väärikad matused," kommenteeris Pontus Stensland.

Paljud inimesed tunnistavad, et ei tea, miks Estonia põhja läks. Kuid on ka neid, kes ütlevad, et tõde on juba päevavalgel.

"Ma pole suur konspiratsiooniteooriate fänn. Selliste suurte katastroofide puhul on alati liikvel konspiratsiooniteooriaid, kuid minu aravates on korralikult seletatud laevakontsruktsiooni nõrkusi jne," rääkis Sven Novdenstam.

Stockholmis Estonia monumendil on kivisse raiutud kõigi 852 inimese nimed, kes hukkusid Estonial. Homme toimub seal suur mälestusüritus, kuhu peaks kohale tulema ka Rootsi kuningas.