"Nende kahe, 10- ja 16-aastase lapse, puhul saame öelda, et nende jaoks lõppes kõik õnnelikult. Nad ei olnud üksi ning neile jõuti kiirabi kutsuda," rääkis lastehaigla vastuvõtuosakonna arst Ülle Uustalu.

"Alguses lastel vingugaasimürgitust kahtlustada ei osatudki - haiglasse toodi nad teadvuse kaotuse, peavalu ja halva enesetunde tõttu," meenutas ta.

Uustalu paneb lapsevanematele südamele, et kui kodus on gaasipliidid või -boilerid, tuleb need üle kontrollida.

Ta lisas, et eriti talvekuudel jõuab lastehaiglasse ikka vingugaasimürgitusega lapsi, kuid juba aastaid ei mäletata juhtumeid, kus mürgitus oleks põhjustatud gaasiseadmest.

Lastearst rõhutas, et tegemist on potentsiaalselt väga suure ohuga - esiteks on CO salakaval vaenlane, mida ei ole võimalik tunda ega näha ja mis tapab kiiresti; teiseks aga ei osata ohtu oodata (rikkis) boilerist.

"Kujutage nüüd ette olukorda, et inimene on üksi kodus ja läheb vannituppa, kus on tuvastamata gaasiboileri leke, sulgeb enda järel ukse. Ta võib vannis teadvuse kaotada ja uppuda. Kui ei ole kedagi, kes ootamatult koju tuleb ja sekkub, on tagajärjed pöördumatud."

Eesti Gaasi kommenteeris, et tavaliselt ei ole vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide (suitsugaasi) välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine.

See tähendab suitsulõõri ummistumist või puudulikku vannitoa ventilatsiooni. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine.

Meil kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis ikkagi mittetöötava gaasiseadme korral igasugune mürgitusoht puudub.

Küll on aga väga ohtlik töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus. See võib tõesti põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa.

"Seega kõige olulisem reegel - kontrollida, et oleks olemas tõmme ja korralik ventilatsioon," toonitas Eesti Gaas.

Kuidas vingugaasimürgitust ära tunda ja ennetada?

Tuleohutusalaste teabematerjalide järgi sõltub mürgituse tõsidus sissehingatava vingugaasi kogusest.

Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.

Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulss on kiire ning vererõhk tavalisest kõrgem, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väike kogus seda gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele.

Kui väiksema vingugaasimürgituse kahtluse korral piisab kiirest ruumist lahkumisest ja värske õhu kätte minemisest, siis tugevama mürgistuse korral tuleb kutsuda kiirabi, sest kannatanu vajab kiiresti 100%-list hapnikku.

Lastearsti soovitus on pöörduda arsti juurde kohe, kui lapsel vannis või duši all käies tekib iiveldus, peavalu või halb enesetunne, et ära hoida suuremaid kahjustusi.

Eesti Gaasi soovitus on paigaldada koju CO andur (mitte ajada segi suitsuanduriga) ning lasta gaasiseadme korrasolekut asjatundjal perioodiliselt üle vaadata.

Ühendus- ja korstnalõõre peab korstnapühkija kontrollima igal aastal. Töötava tõmbeanduri korral (seadme ülevaatuse käigus on seda kontrollitud) ja vajaliku õhu juurdepääsu tagamisel ruumi peaksid kõik riskid olema maandatud.

Gaasiseadmete kontrolli ja ohutuse alast nõu saab Inspectalt ja tehnilise järelevalve ametilt, kes Eestis nende küsimustega tegelevad.