Jäätmete lõppladustamispaiga rajamise otsus lähtub eelmise aasta lõpus Paldiski tuumajobjektil lõppenud eeluuringust, mille järgi tuleks reaktorite radioaktiivne osa ümber töödelda ja siis aastasadadeks ohutult maa alla ladustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõukogude sõjaväe allveelaevnike õppekeskuse reaktorid lõpetasid tegevuse 1989 aastal, 50 aastat hiljem täitub Paldiskisse jäänud reaktorisektsioonide hoiustamise aeg. Vastavalt radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikule tegevuskavale tuleks aga juba tänavu teha valitsusel põhimõtteline otsus lõppladustamise kohta.

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepa sõnul saaks sel juhul alustada keskkonnamõjude hindamisega juba 2017. aastal. "Teatavasti võivad nii mõju hindamise kui ka vastavate tegevuslubade taotlemised teise riikide näitel aega võtta üle 10 aasta," selgitas Müürsepp.

Tema sõnul tuleks sinna juurde arvestada ka ehitusperiood. "Siis need tegevused lähevadki järjest kuni 2040. aastani. Seega oleks meil vaja peale hakata juba praegu," märkis Müürsepp.

TTÜ dotsent: Paldiski on kõige mõistlikum asukoht

Kõige mõistlikum ja ohtum oleks rajada alaline jäätmehoidla Paldiskisse. "Sinna saaks viia juba olemasolevad jäätmed, milleks on välja töötatud ka juba marsruudid ja operatsioonid. Paldiskis on ilmselt nõukogude ajast mingid võimalused juba olemas ja seega on kogu materjal juba kohal," rääkis TTÜ füüsikainstituudi dotsent Vladislav Pustõnski.

Tema arvates oleks tuumajäätmete ladustamine mõnes teises Eesti paigas keerulisem ja ohtlikum. "Seega parem oleks ilmselt ehitada uus ladustamispaik kas vana kõrvale või vana asemele," möönis TTÜ dotsent.

Paldiski tuumaobjekti muutmine radioaktiivsete jäätmete ladustuspaigaks kujuneb tõenäoliselt Eesti kõige pikemaajalisemaks keskkonnaprojektiks."Eeldatavasti võiks maksma praeguse vaheladustuspaiga ja reaktorite lahtivõtmine, uue lõppladustuspaiga ehitamine ja nende jäätmete ümbertõstmine maksma minna umbes 90 miljonit eurot," arvas Müürsepp.

Tema sõnul tegeleb keskkonnaministeerium rahastajate leidmisega, kuid teisest küljest ei peaks pikaaegne ja etapiviisiliselt elluviidav projekt ka riigieelarvele suureks koormuseks osutuma.

Hoidlasse hakatakse lisaks Paldiski reaktori jäänustele tulevikus ladustama vaid Eestis tekkivad suhteliselt väikese kiirgusega radioaktiivseid jäätmeid.