Riik tahab eradetektiivide tegevuse seadustada

Koalitsioonileppest tulenev kolmas katse detektiiviturgu reguleerida tekitab palju elevust, sest peljatakse suurte turvafirmade karvast kätt ja varjatud ärihuvisid.
Siseministeerium saatis huvigruppidele kirja, et uurida, kui palju võiks Eestis eradetektiive olla ning kuidas valdkonda tuleks reguleerida, kirjutab Postimees.
Detektiivibürood tegutsevad peamiselt õigusabi- ja konsultatsioonifirmadena ning teenuseid pakkuvate inimeste seas on palju ärisse siirdunud endisi politseinikke ja uurijaid.
Ius Dicere juhataja Reigo Kala leidis, et tõenäoliselt ei hakka vastav seadus täitma üksikisiku ootusi, vaid hoopis teatud korporatiivsete ettevõtete varalisi lootusi.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt (SDE) toetab hallile alale jääva tegevuse reguleerimist. "Kui mingi asi eksisteerib ja see asi käib inimeste põhiõiguste ja vabaduste piiri peal, siis peaks seda kindlasti reguleerima, sest vastasel juhul me jätame selle hämarusse, ja hämaruses ei toimu midagi head," märkis Anvelt.
Eestis kehtiva turvateenistuse seaduse järgi on turvaettevõttel keelatud osutada eradetektiivi teenuseid ehk turvaäri ja eradetektiivindusega ei saa üheaegselt tegeleda.
Ühes on kindlad pea kõik pooled, et kui eradetektiividele anda juurde õigusi, siis peaks nende tegevus olema litsentseeritud ja nende üle peaks toimuma järelevalve.
Toimetaja: Marek Kuul









