"Riigi kinnisvarareformi viiakse ellu loogiliste etappidena: vara tsentraliseeritakse, siis otsitakse võimalused pinnakasutuse optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsused," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.

Neil vara liikidel, kus on olemas turukonkurents, on Uukkivi sõnul mõistlik seda kasutada ja seda ka tehakse. Ta lisas, et riigiasutustel on kohustus üürilepingu lõppemisel võtta konkureerivad pakkumised turult.

"Selleks, et vara saaks koondatud RKAS-i ja tekiks tervikpilt riigi kinnisvara kasutusest, on riik soosinud RKAS-ile varade üleandmist, kuid see on vaid reformi esimene samm, eeldus pinnakasutuse analüüsiks ja optimeerimiseks. See ei tähenda, et pikaajaliselt peaks RKAS jääma büroode omanikuks," rääkis Uukkivi.

Ta ütles, et riigi kinnisvarareformi tegevusi tehakse kooskõlas teiste riigireformi tegevustega nagu riigiasutuste kolimine Tallinnast välja ja riigimajade rajamine maakonnakeskustes.

"Riigireformi käigus analüüsitakse riigiasutuste paiknemist ja pinnakasutuse vajadusi maakonnakeskustes ja koostatakse iga maakonnakeskuse kohta kinnisvara optimeerimiskavad, mille eesmärk on koondada riigi teenused erinevatest asukohtadest kokku, sellega tagatakse ka kinnisvarakulude kokkuhoid," kirjeldas asekantsler rahandusministeeriumi seisukohta.

Ministeerium: üüriturg toimib vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus

Uukivi ütles, et riigil on mitmeid näiteid erasektoriga sõlmitud lepingutest. "Kogemus näitab, et toimiv büroohoonete turg on olemas vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mujal Eestis see peaaegu puudub. Ka Tallinnas ei ole mitmetel juhtudel riigi vajadustele vastavat pinda turul pakkumises olnud, see on tulnud riigi vajadustele vastavalt ehitada."

Asekantsler sõnas, et osad riigi üürilepingud on sellised, kus RKAS on lepingu haldaja riigi jaoks ehk nn vaheüürnik. Ta tõi näiteks rajatava ministeeriumite ühishoone, maksu- ja tolliameti ning statistikaameti maju. "Need on hooned, mis ehitati riigi tellimusel. Osad lepingud on sellised, kus riigiasutus on sõlminud lepingu otse lepingu erasektori omanikuga. Näiteks keskkonnaministeeriumi üürileping Narva maanteel, politseimaja üürileping Pärnu maanteel ja SMIT-i leping Tehnopolis. Need on üüripinnad hoonetest, mis olid sobival kujul turul olemas," rääkis Uukkivi.

Riigi kogemus näitab asekantsleri sõnul ka, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik, et RKAS jääks nn vaheüürnikuks riigiasutuse ja erasektori vahel, seda eriti hoonetes, kus on mitmeid riigiasutusi. "See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKAS-i kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingu partneri. Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad."

Seda, milline mudel tulevikus toimima jääb on Uukivi hinnangul praegu veel vara öelda, kuna rahandusministeeriumil on praegu töös mitmeid analüüse, sealhulgas RKAS-i tegevusvormi analüüs, riigi ja erasektori koostööprojektide analüüs, kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs.

Nende valmimisel kujundab rahandusministeerium seisukohad ja esitab valitsusele koos ettepanekutega vajalikeks muutusteks RKAS-i toimemudelis. "Ta ütles, et konkurentsiamet on rahandusministeeriumi projektidega kursis, samuti on ministeerium oma tegevustes juba arvestanud konkurentsiameti seisukohtadega.“

Konkurentsiamet: riik eelistab üüriturul RKAS-i

Konkurentsiamet teatas eile, et soovitab rahandusministeeriumile avada riigiasutuste kontoripindade üürimine konkurentsile.

"Riik eelistab kontoripindade üürimisel RKAS-i ning on loonud sellega ebavõrdse konkurentsiolukorra. Selleks, et luua eeldused kinnisvara haldamiseks turutingimustel, tuleks kaotada erisus RKASi objektide rahastamisel riigieelarvest ning luua üürnikele motivatsioon pakkumiste otsimiseks erasektorist," seisab ameti pressiteates.

RKAS-ile loodud konkurentsieelise kaotamine looks eeldused konkurentsi tekkimiseks ning hinnalanguseks, võimaldades kokku hoida avalikku raha, väitis amet.

"Riik ei peaks tegelema nende teenustega, mille puhul turg tõrgeteta toimib ning erasektor edukalt hakkama saab. Konkurents riigi ostetavatele teenustele saab toimida juhul, kui pakkujatele tagatakse võrdsed võimalused sõltumata sellest, kas pakkuja on riigiga seotud või mitte. Mõistagi ei räägi me siin näiteks vanglatest, või muust n-ö eriotstarbelisest kinnisvarast, mille pakkumisel konkurents puudub,“ ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.                                                                         

Kontoripindade üüriturul on teadaolevalt pakkumine elav ning vähemalt Tallinnas ja Tartus turutõrkeid ei esine. Konkurentsisurve sunnib kõiki ettevõtjaid pakkuma teenust nõudlusele võimalikult vastu tulles. Seetõttu tagab konkurents üldjuhul ressursside optimaalsema jaotuse ja lõpptarbija jaoks kasuliku tulemuse võrreldes olukorraga, kus mõne teenuse osutamine on koondunud ühe ettevõtja kätte. Konkurentsiameti hinnangul ei ole ühtegi kaalukat ja avalikust huvist lähtuvat põhjust, miks riigi kontoripindade üürimine ei peaks toimuma konkurentsile avatud turul.