EL-i ministrid arutasid Tallinnas paremaid lennuühendusi Euroopa äärealadel ({{commentsTotal}})

Energeetika- ja transpordiministrid arutasid Tallinnas energiaturu digilahendusi ja lennuühendusi Euroopa äärealadel.
Energeetika- ja transpordiministrid arutasid Tallinnas energiaturu digilahendusi ja lennuühendusi Euroopa äärealadel. Autor/allikas: EU2017EE

Energiaturu kaasajastamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks tuleb võtta kasutusele digitaalsed lahendused, leidsid kolmapäeval ja neljapäeval Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu energeetika- ja transpordiministrid. Samuti otsisid nad lahendusi Euroopa äärealadel paremate lennuühenduste tagamiseks.

Energeetikaministrid leidsid kohtumise esimesel päeval, et kliimamuutuste pidurdamiseks on vaja teha koordineeritud tööd CO2 heitmete vähendamiseks, hajutada energia tootmist ja juurutada uusi digitaalseid tehnoloogiaid.

"Rõhutaksin just digitaliseerimist, mis loob energiaturu kaasajastamiseks väga palju uusi võimalusi," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Just seetõttu kutsusime eesistujana liikmesriike koos erasektoriga liituma Tallinna e-Energia deklaratsiooniga ja pühenduma digitaalsete lahenduste kasutuselevõtule kogu energeetika valdkonnas," lisas minister.

Kohtumise esimesel päeval allkirjastasid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja energiavolinik Miguel Arias Cañete e-energia deklaratsiooni. Autor: EU2017EE

Ministri sõnul on Eestil energeetika e-lahendustes Euroopa Liidus juhtiv roll. "Näiteks on Eestis juurutatud kaugloetavad nutikad elektriarvestid, mis võimaldavad inimestel oma elektritarbimist reaalajas jälgida ja tänu sellele raha kokku hoida. Samuti on võimalik saada internetist elektrikatkestuste kohta operatiivset teavet," rääkis Simson.

Lennuühendused äärealadele

Kolmapäeva õhtul arutasid transpordiministrid võimalusi Euroopa äärealadel paremate lennuühenduste tagamiseks. "Praegu on Euroopa Liidus kaks võimalust vajalike lennuühenduste tihendamiseks – lennuettevõtetele avaliku teenindamise kohustuse seadmine või riigiabi andmine," selgitas Simson.

Samas on Eesti analüüsinud võimalusi teatud juhtudel tagada rahvusvahelisi lennuühendusi Euroopa majanduskeskustega avaliku teenindamise lepingutega, kuid leidnud, et seda ei saa kõiki EL-i nõudmisi järgides reaalselt ellu viia, ilma konkurentsiolukorda kahjustamata. See lähenemine on pigem sobiv kohalike, mitte rahvusvaheliste lennuühenduste tagamiseks.

"Seetõttu vajame lahendust, mis ühelt poolt tagaks piisavad lennuühendused, kuid teisalt ei seaks ohtu vaba konkurentsi Euroopa lennunduse ühisturul. Tuleb veel analüüsida, kas Euroopa Liidul on võimalik luua lahendusi, mis tagaks kõikidele liikmesriikidele head võimalused ühenduste tagamiseks. Sealhulgas võiks olla võrdses seisus nii Kesk-Euroopa suured linnad kui Tallinn, Tartu ja Pärnu," sõnas minister.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc kinnitas, et head transpordiühendused on Euroopa Komisjoni jaoks oluline teema, eelkõige vaadates erinevaid transpordiliike koostoimes. "Usun, et ainult siis, kui hõlmame lisaks lennuühendustele ka teised transpordiliigid, on ühenduste tagamine jätkusuutlik," sõnas Bulc.

Neljapäeval jätkavad transpordiministrid Kultuurikatlas arutelusid eesmärgiga kaardistada üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks vajalikke poliitikaid ja investeerimisvajadusi järgmisel rahastusperioodil, ehk pärast 2020. aastat. Kohtumise teisel päeval keskendutakse konkreetsemalt transpordivõrgu (TEN-T) seniste projektide tulemustele ja CEF vaheülevaatele ning arutletakse võimalike rahastamisallikate (kaasa arvatud innovaatiliste allikate) kasutamise üle järgmisel rahastusperioodil TEN-T võrgustiku väljaehitamiseks.

Toimetaja: Anette Parksepp



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: