ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla kehastus kahe Eesti eesistumise võtmetegelaste autojuhiks. Üle keskmise jutukaks autojuhiks. Brüsseli ja Luksemburgi vahelistel teedel kirjeldavad suursaadikud Kaja Tael ja Clyde Kull viimase poolaasta mõju Eestile, Euroopale ja diplomaatide unekvaliteedile.

Eesti eesistumine õnnestus tänu kirele ja töökusele, mis on tihtipeale omane esmaeesistujatele, leiab Matti Maasikas, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures. Järgmine, samuti esmakordne eesistuja on Bulgaaria, kelle Lääne-Balkani piirkonnale pühendatud tippkohtumiselt loodab Eesti uut tõuget ELi laienemispoliitikale.

Pool aastat kestnud eesistumine viis Eesti Euroopa Liidu südamesse ja pidi tooma Euroopat lähemale eestlastele. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats leiab, et Eesti tulevikusuundumuste pärast on põhjust siiski mures olla ning paneb populistidega võitlemise lootuse pooleteisetuhandele eesistumisveteranile ja noortele, kes on kasvanud Euroopa Liidu hüvedega.

Eesistumise jooksul on kostnud siit-sealt hääli, et Eesti oleks pidanud tegema rohkem, olema teravam ja sõnakam. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Kaja Tael leiab, et eesistumine on nagu meeskonnajooks, kus üks liige ei saa võtta teatepulka ja joosta sellega vastassuunas staadionilt minema.

Euroopa Liidu (EL) Aafrika rahastusse kogunes suuresti Eesti läbiviidud organiseerimistöö tulemusena üle 150 miljoni euro, mida on märksa rohkem kui algselt plaaniti.

Eesti eesistumine läheneb lõpule ja paistab, et täidetud saab valdav osa sadadest eesmärkidest, mis poolaastaks seati. Nende seast paistab nukralt silma audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mis on üks vähestest saamata jäänud töövõitudest, mida Eesti ja ülejäänud Euroopa ootas.

Euroopa Liit leppis neljapäeval Eesti eesistumise viimasel sotsiaalministrite kohtumisel kokku puuetega inimeste ligipääsetavuse direktiivis. Kuna terve ligipääsetavuse valdkonna reguleerimine oli liiga suur amps, võeti eelnõu koostamisel suur hulk olulistest teemadest välja, rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ERR.ee-le antud intervjuus.

Eesti eesistumise viimasel majandus- ja rahandusministrite nõukogul (ECOFIN) leppisid liikmesriigid Eesti juhtimisel kokku ühises seisukohas digimajanduse maksustamises. Samuti võtsid vastu e-kaubanduse käibemaksu uuendused ja kinnitasid musta nimekirja riikidest ja piirkondadest, kes ei tee ELiga maksuküsimustes piisavat koostööd.

Praegu on käimas Eesti eesistumise kõige kiirem periood. Üks selle võtmeisikuid Brüsselis on Eesti ELi alalise esinduse asejuht Clyde Kull, kes peab viimasel ajal öösel magamise asemel peamiselt läbirääkimisi, et Euroopa Liitu erinevates küsimustes lepitada.

Euroopa Liit ja Aafrika peavad oma koostöös tulema välja traditsioonilisest doonori ja abisaaja suhtest, kuid sinna on veel pikk tee minna. Nii leiab välisministeeirumi poliitikaosakonna peadirektor Paul Teesalu, kes rääkis hommikul enne Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumist ERRile, milliseid mõttevahetusi Abidjanist oodata ning millised on Eesti ja ELi peamised huvid Aafrikas.

Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Tallinnas Startup Nations Summit, mis toob Eestisse idufirmade esindajaid ja poliitikakujundaid enam kui 60 riigist. Muuhulgas hakkavad osalejad "häkkima" ehk otsima kiirkorras lahendusi eri riikide valitsuste poliitilistele probleemidele.

57 inimõiguste ja meediavabaduse organisatsiooni kirjutas Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Nõukogule avaliku kirja, milles palusid võtta autoriõiguse reformi eelnõu kavast välja artikkel 13, mis näeb ette sisutuvastusfiltrite kasutamise internetiplatvormidel, et filtrid tunneksid automaatselt ära kasutajate üles laetud autoriõiguste rikkumised.

Maailma mullavarud kahanevad üha intensiivsema põllumajanduse, kasvava rahvastiku ja kliimamuutuste tõttu, kuid Euroopa Liidu seadusandlus pole muldade hävimise peatamiseks praegu piisav, arvab Eesti ELi eesistujamaana.

Mainekas Briti ajakiri Politico kirjeldas Eesti korraldatud digitaalvaldkonna tippkohtumist pealkirjaga: "Kohtumine oli tühi, välja arvatud toidukalorite poolest". Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas kinnitas aga, et juba oktoobris vormuvad Kultuurikatlas peetud arutelud konkreetseteks järeldusteks.

Euroopa Liit on digiarengus jäänud sabassörkijaks, tõdes digivaldkonna tippkohtumise eel riigikantselei EL-i asjade direktor Klen Jäärats. Ta rääkis ERR.ee portaalile, mida kohtumiselt oodata ning kuidas pidada digitaalsete muutustega sammu olukorras, kus tehnoloogia pöörasest arengust hoolimata pole 100 miljonit eurooplast isegi internetti kasutanud.

Lihtsasti automatiseerivatave tööde tegijad peaksid vaatama oma oskused üle võimalikult positiivses valguses, et leida võimalusi nende laiendamiseks teistesse valdkondadesse, rääkis intervjuus ERRile Iarla Flynn, Google'i poliitika- ja valitsussuhete direktor Põhja-Euroopas. Tema sõnul on sellistel inimestel üldjoontes kolm varianti, kuidas tulevikuks valmis olla.

Euroopa Liidu eelarve on maailmapoliitikat arvestades liiga paindumatu ja läbipaistmatu ning vajab reformi, ütles sel nädalal Tallinnat külastanud Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne intervjuus ERR-ile. Samuti rääkis ta, et audiitorite koda hakkab pöörama varasemast rohkem tähelepanu sellele, kas EL-i projektideks antud raha kulutatakse lisaks seaduslikkusele ka mõistlikult.

Neljapäeval kohtusid Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Liidu kaitseministrid, kes mängisid läbi strateegilise küberõppuse EU CYBRID 2017 ning arutasid senisest suuremat Euroopa Liidu kaitsekoostööd.

Abimissioonid arengumaades kulgevad tihti vaevaliselt, kuna missiooni eesmärk pole piisavalt selgelt läbi mõeldud ja kulukate projektide tulemuslikkust pole võimalik mõõta, leidsid erinevatest riikidest pärit spetsialistid kolmapäeval MTÜ Mondo korraldatud konverentsil "Development or Security: Which Comes First?".

Euroopa Liit peab kiirendama oma sammu äriühinguõiguses, et ettevõtted saaksid tõhusamalt kasutada digilahendusi, leidis Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová Tallinnas. Praegu pidurdavad tema sõnul liidu majandust kohati 60ndatest aastatest pärit seadused.

Eesti seadusandlus on n-ö tulevikutöö puhul mõnes aspektis mitukümmend aastat ajast maas ja praegu on meil rohkem küsimusi, kui vastuseid, tunnistab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm. Eestlased jäävad ülejäänud maailmast maha koostööoskuste poolest ning meie elanikele on omane ka suur vanuseline digioskuste lõhe, samas kui juba praegu on teada, et tulevikus tekitavad sellised oskused üha suuremat ebavõrdsust.

Eesti põllumeestel on tulnud viimastel aastatel seista silmitsi kriisidega, mis on näidanud, et meie kohalik põllumajandus ega Euroopa Liit tervikuna pole valmis aina sagedasemateks turumuutusteks ning üha ekstreemsemateks keskkonna- ja kliimatingimusteks. Hiljutiste kriiside õppetundide põhjal hakkavad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid otsima Eesti juhtimisel senisest efektiivsemaid viise, kuidas põllumehed saaksid raskete aegadega toime tulla.

Eesti võõrustab eesistumise jooksul tuhandeid delegaate, kelle vastuvõtmisel on võtmeroll sideisikutel. Sellise naljaka nimetusega inimesed juhatavad kõrged külalised lennujaamast hotelli või Kultuurikatlasse, kuid peavad vastavalt olukorrale suutma teha ka näiteks vanalinnas ekskursiooni, leidma ministrile sobiva sünnipäevakingituse või olema õigel hetkel tasa ning laskma väliskülalisel uudiseid lugeda. Sideisik Renate Gross jagas oma muljeid esimesest eesistumise kuust.

"Ei ole võimalik, et sa enne seda, kui eesistumine hakkab, vahetad välja ühe kõige olulisema eesistumise jaoks oleva ministri ja asendad inimesega, kelle pädevust ei ole veel reaalselt testitud," kritiseeris Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Henrik Hololei ERR-i saates "Otse uudistemajast" Toomas Tõniste määramist rahandusministriks.

Eesti on Euroopa Liidu eesistujana tõstnud fookusse töö- ja pereelu ühitamise, kuna töövormid ja peremudelid aina muutuvad, kuid regulatsioonid pole laste kasvatamise ja tööl käimise osas arengutele järele jõudnud. Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ütles, et Eesti saadab oma praeguste seadustega välja kohati onuheinolikke signaale, millega sotsiaalministeerium üritab järgemööda tegeleda.

Kultuurikatlasse tippkonverentsile saabujaid kimbutas esmaspäeva hommikul pahane kalakajakas, kelle poeg oli öösel pesast välja kukkunud.

Tallinnasse jõudsid reedel kaks isejuhtivat mikrobussi, mis hakkavad augusti lõpuni teenindama tasuta kõiki soovijaid Kultuurikatla ja Viru väljaku vahel.

Eestlased on hädaolukorraks valmisolekult Euroopa Liidus tagantpool viiendad - meie valmisoleku tase on värskete andmete põhjal 38% soovitust, öeldi teisipäeval toimunud elanikkonnakaitse seminaril.