On ebaõiglane, et kohalike valimiste puhul rääkis ja räägib meedia väga palju Tallinnast, kuigi Eestis on 79 omavalitsust ja kaks kolmandikku meie inimesi elab jätkuvalt väljaspool pealinna. Aga ometi oli eile lõppenud valimiste põhiküsimus – mis saab Tallinnast, kas Keskerakond suudab ka enda valimisliidu teinud Edgar Savisaareta säilitada seal ainuvõimu.

Ja nad tegid seda. Ülinapilt, aga tegid.

See on Keskerakonna esimehe, peaministri Jüri Ratase pöördeline võit ning näitab, kelle taskus on  Keskerakonna võtmed. Edgar Savisaar elas eile oma poliitikukarjääris läbi kõige suurema põrumise, kui sai ligi kaks korda vähem hääli kui Taavi Aas ja seitse korda vähem kui Mihhail Kõlvart.

Edgar Savisaar on nüüd minevik, poliitikast väljaspool.

Tema valimisliit koos Jüri Mõisa ja Urmas Sõõrumaaga oli mõeldud Jüri Ratase, Kadri Simsoni ja Taavi Aasa Keskerakonnale kui kättemaks poliitilise vanameistri kõrvaletõrjumise eest koduerakonna juhtimiselt. „Ma võtan teilt ainuvõimu käest ja te peate mind paluma tulema, et Tallinnas edasi valitseda!“ näis Savisaar mõtlevat. Tegelikult andis ta aga praeguse Keskerakonna enda minevikupainest vabaks. Jüri Ratas kinnitas seda vabanemisrõõmu valimisteööl tema jaoks ootamatult selge sõnaga, välistades koostöö Savisaare valimisliiduga.

Kui aga Keskerakond tahab ülinapi valimisvõidu kindlustamiseks kosida võimupartneriks näiteks Tallinnas kolmanda tulemuse teinud sotsiaaldemokraate, siis tõenäoliselt saavad nad korvi. Sotsid on pealinnas kord juba selle reha otsa astunud ja keskparteri ainuvõimu toetama ilmselt uuesti ei kipu.

Ent Keskerakonna oponendid peavad poolteist aastat enne parlamendivalimisi endalt teraselt küsima, mis läks kampaanias valesti ja millised nende teemad valijate jaoks tühja jooksid. Korruptsioon, paraku, oli üks nendest.

Keskerakonna võit Tallinnas polnud üllatus. Küll aga oli meeldiv üllatus enam kui 180 000 valija usaldus e-hääletuse vastu, seda vaatamata ilmsiks tulnud võimalikele probleemidele ID-kaartide turvalisusega. Eestlased on tõesti e-riigi usku.

Üllatav oli madal valimisaktiivsus, mis võib tähendada, et valima ei tulnud koolinoored, kellel esimest korda see õigus oli.

Üllatav oli valimisliidu „Meie Narva“ esinumbri, sisekaitseakadeemia rektori Katri Raiki isiklik võit piirilinna veteranpoliitiku Mihhail Stalnuhhini üle, mis ei vääranud seal küll Keskerakonna üldvõitu, ent näitas suure hulga inimeste tüdimust senisest linnavõimust.

Üllatav oli mitmete partideks nimetatud ministrite ja parlamendipoliitikute keskpärane, et mitte öelda napp häältesaak.

Ja üllatav oli valimispäeva künnisel ahistamisskandaali sattunud Taavi Rõivasele antud enam kui 4000 häält, millest vaid pooled olid skandaali eelsed e-hääled.

Valimisliitude hea tulemus paljudes omavalitsustes üllatav ei olnud. Tegemist oligi ju kohalike valimistega, kus mida väiksem koht, seda rohkem eelistatakse endale teada inimesi. Kaugemalt tulnutele, kes end valid valimisteks elanikuks registreerivad, näitavad valijad sageli punast tuld. Eriti praegu, kui paljud inimesed pole valdade liitmisega rahul ja usaldavad rõhutatult neid, kellest teavad loota oma piirkonna eest seismist.

IRL-i selge edu paljudes omavalitsustes ja pinnale jäämine ka Tallinnas näitab, kui oluline on mitte heituda avaliku arvamuse küsitlustest, mis veel paar kuud tagasi ennustasid IRL-ile kadu ja uppumist. Aga nad otsustasid võidelda ja tegid seda hästi.

IRL-i tulemus on korraga nii hea kui ka halb uudis nende koalitsioonipartneritele keskvalitsuses – Jüri Ratasele ja Jevgeni Ossinovskile. Ühelt poolt tähendab see, et IRL valitsusparteina ei lagune kaotusevalus mitmeks tükiks. Teisalt aga annab edu valimistel IRL-ile enesekindlust, mille peale Helir-Valdor Seeder saab ka Stenbocki majas valitsuskabineti nõupidamisel veel tugevamalt köhatada.

Riigikogu valimisteks kevadel 2019 on ka näha, kas IRL suudab vahepeal EKRE-le ja Vabaerakonnale kaotatud hääled tagasi võita. EKRE nüüdne tulemus oli arvatust kehvem, ent nad said kanna maha ligi pooltes omavalitsustes, mis annab neile vähemalt retoorilise trumbi. Enda lipu all kohalikest valimistest loobunud Vabaerakond võitleb aga vähemalt mõnda aega kõikvõimalikes gallupites maagilise 5 protsendi künnisega.