President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil. Autor/allikas: ERR

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Ilves meenutas videotervituse vahendusel, kuidas ta asus kuus ja pool aastat tagasi juhtima Euroopa Liidu e-tervise töörühma: "Kui töörühm esimest korda kohtus, siis me arvasime, et hakkame tegelema digitehnoloogia imedega – kuidas uut digitehnoloogiat saaks kasutada tervishoiu kvaliteedi parandamiseks. Me mõistsime aga peaaegu kohe, et tõelistel probleemidel, millest jagu saada, pole mingit pistmist tehnoloogiaga, vaid pigem seaduslike, poliitiliste ja regulatiivsete probleemidega, mis puudutavad andmeid – uut naftat, kui tsiteerida hiljutist artiklit Financial Timesis."

Tehnoloogilistest lahendustest olulisemaks osutus terviseandmete turvalisus ja privaatsus, andmete liikumine üle piiride ning terviseandmete kasutamine teadusuuringutes.

"Me teame, et tervishoius oleme me vähemalt kümme aastat maha jäänud, võrreldes sisuliselt iga teise valdkonnaga, milles rakendatakse digilahendusi," tsiteeris Ilves viis aastat tagasi esitletud töörühma raportit. Sellest ajast saadik pole tema sõnul palju muutunud.

Praegu on digitehnoloogia kaheksa korda võimsam kui toona, niisiis on tehnoloogilised lahendused olemas, et seista vastu vananeva ühiskonnaga kaasnevatele kriisidele tervishoius, kuid peamised väljakutsed seisnevad endiselt poliitikas ja seadusandluses.

Tervishoiu-Schengen

Ilvese sõnul on Euroopa Liidu peamine kasu kodanike jaoks praktilised lahendused, näiteks Schengeni ruum ja rändlustasude kaotamine. Samasugune praktiline lahendus võiks olla ka ühtne e-tervishoid, milleks tuleb esmajoones liikmesriikide seadusandlus ühtsustada. "Kui me seda ei tee, võime kindlad olla, et leitakse teised lahendused, olgu siis vastastikku sobimatud riiklikud reeglid või erasektori algatused, kus meie põhiõigused ei pruugi olla tagatud," möönis Ilves.

President tõi näiteks digiretsepti, mida kasutatakse nii Eestis kui Soomes, kuid mille kasutamine piiriüleselt on võtnud oodatust kauem aega. "Tehnoloogiline lahendus ei oleks tohtinud võtta rohkem kui nädala, kuna mõlemad riigid kasutavad X-teed, kuid regulatsioonid ja õiguslikud katsumused on võtnud viis aastat," märkis Ilves. Järgmisel aastal saavad eestlased ja soomlased lõpuks kummaski riigis digiretsepti kasutada.

Ilves möönis, et paljud inimesed on mures terviseandmete privaatsuse pärast, kuid üha enam tuntakse muret ka andmete tervikluse pärast, mis on tema hinnangul olulisemgi kui privaatsus. Ta tõi näiteks veregrupi andmed: "Kui keegi teab mu veregruppi, siis ma pole ilmselt väga suures elevuses, kui see kuskil avaldatakse. Teisalt, kui keegi muudab mu veregrupi andmeid, võib see olla surmav."

Ilves rõhutas, et Eestis on kõik meditsiiniandmed plokiahelas, nii et keegi ei saa meditsiiniandmeid muuta - selline tehnoloogia ja poliitika peab olema terves Euroopa Liidus.

Toimetaja: Anette Parksepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: