Just praegu leiab aset meeliköitev meediamäng nimega Paradise papers, mis on jätk eelmisel aastal toimunud niinimetatud Panama papers'ile. Kuidagi on välja tulnud nende ettevõtete ja eraisikute nimed, kes ajavad oma äriasju maksuvabade piirkondade kaudu.

Sellesse seltskonda kuuluvad näiteks Facebook, Apple, Nike ja McDonalds, üksikisikutest paljud riigipead, poliitikud, muusikud ja filmistaarid. 

Kasutatakse sellist äritegemise vormi peamiselt kolmel põhjusel – maksudest hoidumiseks, rahapesuks või lihtsalt oma tegevuse varjamiseks. Paljud selle maailma vägevad ei taha, et laiem üldsus teaks nende äride sisust või mastaapidest.

Euroopa Liit on survestanud nn maksuparadiise maksustama Euroopast pärinevaid ettevõtteid ja eraisikuid tulumaksuga ning jagama infot seal toimetavate tegelaste kohta. Ülemäära edukas pole selline tegevus aga olnud. 

Teatavasti ei maksa ettevõtted ka Eestis teenitud kasumi pealt kohustuslikku tulumaksu. See on pakkunud rahvusvahelistele ettevõtetele võimalusi piiriülesteks manipulatsioonideks ja moonutanud majandustegevust ka riigi sees. 

Praegu puuduvad usutavad tõendid selle kohta, et meie süsteem oleks ühiskonnale majanduslikult efektiivsem võrreldes kõikide teiste riikidega, kus kehtib klassikaline kasumimaksusüsteem. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul väidaksin, et meie tulumaksusüsteemis on lausa uuskolonialismi ilminguid.  

Võtame pangandussektori. 16 aasta jooksul on pangad teeninud Eestis kokku 4 miljardit eurot kasumit ning on selle pealt maksnud 154 miljonit kasumimaksu. Arvestuslik keskmine aastane maksukoormus on 3,8 protsenti (seda olukorras, kus nominaalne maksumäär on  liikunud 26 ja 20 protsendi raames). Pooltel vaadeldava perioodi aastatel pole üldse midagi makstud või siis jääb arvestuslik maksukoormus alla 1 protsendi. Eesti pankade (mis suuresti kuuluvad välisosanikele) kasumimaksukoormus on seega olnud üpris tagasihoidlik.  

Samas on meie pankade emapangad maksnud koduriigis ohtralt nii kasumimaksu kui ka dividende, mis omakorda on paljudes riikides maksustatud lisaks üksikisiku tulumaksuga. 

Alates järgmisest aastast olukord Eestis muutub. Sisuliselt kehtestatakse pankadele kohustuslik 14-protsendiline kasumimaks ehk siis sel sajandil kehtinud tulumaksusüsteem muutub lõpuks ometi mõistuspärasemaks ja sarnasemaks muu maailmaga.

Aga on tekkinud huvitav olukord. Pangad, kes tavapäraselt väga jõuliselt väljendandavad oma seisukohti maksustamise ja regulatsioonide osas, on seekord sama hästi kui vait olnud. Olgugi et on tegemist põhimõttelise muutusega kasumite maksustamises ja kohalike pankade maksukoormuse ilmse kasvuga. 

Tõlgendan seda olukorda järgmiselt. Pangad on hakanud tajuma, et kohustusliku tulumaksu puudumine mõjub nende mainele halvasti. Emapangad välismaal ei tunne enam ennast hästi olukorras, kus nende tütarfirmad tegutsevad riikides, kus kasumit ei maksustata. Sest kui pole kohustuslikku kasumimaksu, on põhimõtteliselt Panama!

Kui sellele lisandub veel pankade süüdistamine rahapesus ja korruptsioonis, teeb selline negatiivne foon pankade jaoks raskeks uute investorite leidmise. Ei tule kasuks ka pidevad etteheited kasumi maksuvabas väljaveos.

Pankade äri seisneb usalduses. Kui pankadele saab ette heita kasumiga slikerdamist, siis kuidas pangad eeldavad ausust ja usaldust oma klientidelt?

Seega – pankadele on pärale jõudnud arusaam, et odavam on maksta natukenegi kohustuslikku kasumimaksu kui olla süüdistatud Panama laadses riigis toimetamises. 

Seda kummalisem on lugeda Eesti Panga seisukohta, kus sisuliselt toetatakse Panama laadse olukorra säilimist Eesti panganduses. Ka väidab pangatöötaja, et on arusaamatu, miks panku tulumaksuga üldse maksustatakse ja mida valitsus sellega taotleb.

Selgitame – ettevõtted maksavad kasumimaksu, sest kasutavad riigi poolt rahastatavat infrastruktuuri, ettevalmistatud töötajaid ja õiguskaitset. Ja palju muud ettevõtluseks vajalikku. Kasumi maksustamist käsitletakse seega kui ettevõtete panustamist ühiskonda kompensatsioonina avaliku sektori pakutavate hüviste eest. (Muide, üks kallimaid avaliku sektori teenuseid on riigi rahandussüsteemi ja keskpanga ülalpidamine.)

Kokkuvõttes loodame, et Eesti seosed „paradiisisaartega“ johtuvad edaspidigi päikesepaistest ja palmidest, mitte hämarast ja maksuvabast sahkerdamisest. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.